Sünonüümid kõige laiemas tähenduses
Maksapõletik, maksa parenhüümipõletik, viirushepatiit, A-hepatiidi viirus (AAV), A-tüüpi viiruse nakkuslik kollatõbi, reisikollasus, reisihepatiit, maksaniit
Määratlus
Maks rakupõletik, mille on põhjustanud hepatiidi Viirus on tüüpiline turistide haigus. Enamikul juhtudel levib see saastunud vee ja toidu, eriti rannakarpide kaudu. Enamikul juhtudel on sümptomid väga diskreetsed, nii et see viirusviis hepatiidi nimetatakse ka maksa riniidiks. Hepatiit Never ei muutu kunagi krooniliseks ja seda saab hõlpsasti vältida A-hepatiidi viiruse vastase vaktsineerimisega.
Patogeen ja levik
A-hepatiidi patogeen kuulub perekonda Picornaviridae, perekonda hepatoviirus. Need viirused neid leidub harva riikides, kus on ettevaatlikud hügieenimeetmed ning hea joogivee ja toiduhügieen. Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas (Vahemere piirkonnas), Venemaal, Idamaades, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas esineb seda haigust sagedamini ja see tuuakse Saksamaale sageli puhkuse ajal. A-hepatiit on nn mustusinfektsioon, mille nakkusallikaks on nakatunud isikute väljaheited (fekaal-oraalne levikutee). A-hepatiidi viirus kandub edasi nakatunud (nakkusohtliku) vee ja keetmata mereandide kaudu.
Hepatiidid A viirus
A-hepatiidi viirus (HAV) on A-hepatiiti (HA) põhjustav viirus, mida peetakse 30% kogu hepatiidi (maksa põletik). Üheahelalise RNA viirusena kuulub see viiruste perekonda Picornaviridae (hepatoviiruste perekond). Viiruse läbimõõt on 27 nm ja see on temperatuuri tõusu suhtes väga stabiilne, desinfitseerimisvahendid ja muud keskkonnamõjud.
Viirus eritub sapi koos väljaheitega. Kuid viirus võib levida ka tihedas kontaktis nakatunud inimestega (sealhulgas seksuaalse, eriti homoseksuaalse kontakti kaudu) ja harvadel juhtudel veri ja veretooted. Haigus esineb sagedamini sügisel ja talvel. Inkubatsiooniperiood ehk aeg nakatumise ja haiguse puhkemise vahel on vahemikus 14 kuni 45 päeva. ->
