Hindamine
Sõltuvalt probleemist võetakse elektroentsefalogrammi hindamisel arvesse erinevaid parameetreid. EEG lainete iseloomustamiseks määratakse kõigepealt nende sagedus. Neuronite kõrge stressi perioodidel peaaju, näiteks raske vaimse harjutuse lahendamisel saab EEG registreerida laineid sagedusega 30-80 Hz (Hz = herts, sagedusühik, 1 Hz = 1 laine sekundis).
Sellised lained sisse elektroentsefalograafia nimetatakse gammalaineteks. Niinimetatud beetalainete sagedus on 15–30 Hz ja need tekivad peamiselt siis, kui silmad on ärkvel olekus avatud. Suhteliselt kõrge sageduse põhjustavad sensoorsed muljed, mida töödeldakse aju.
Järgmise madalama sagedusega laine tüüp on alfa lained. Need on sagedusvahemikus 10-15 Hz ja registreeritakse elektroentsefalogrammi abil aju on ärkvel, kuid suletud silmadega. Alfa-lainete näitel on lihtne mõista, et sensoorsete muljete, näiteks nägemise kaotus viib otseselt EEG sageduse vähenemiseni. Kui patsiendi silmad on suletud ja ta on kerges unes, tekivad teeta lained.
Nende sagedus on 5–10 Hz. Madalaim sagedus saavutatakse sügava une ajal nn teeta-lainetega. Siin saab tuvastada ainult 3-5 lainet sekundis (3-5 Hz).
Elektroenkefalograafia on oluline komponent ka uneetappide iseloomustamisel. Lisaks juba mainitud lainetüüpidele esinevad une ajal ka nn unevõlli. Need ilmuvad EEG-s suhteliselt suure amplituudiga lühikeste kõrgsageduslike heitmetena.
Need esinevad peamiselt II unestaadiumis. Ka selles etapis võib täheldada nn k-komplekse. K-kompleks on EEG-s väga suure amplituudiga, kuid madala sagedusega lõik, mis on tõenäoliselt seotud taalamuse närvirakkude kõrge sünkroonsusega.
Viimane iseloomulik pilt EEG-s on spike-and-wave-complexes. Neid suure amplituudiga kõrgsageduslikke laineid saab mõõta elektroentsefalogrammi ajal epilepsiahoog. Spike-and-wave kompleksid tulenevad indiviidi teatud närvirakkude patoloogilisest (haigestunud) üliaktiivsusest aju piirkondades arestimise ajal.
Abil elektroentsefalograafia (EEG), luuakse elektroentsefalogramm, millele registreeritakse aju bioelektrilise aktiivsuse kulg ja tugevus. See elektroentsefalogramm sisaldab laineid, mida hinnatakse vastavalt teatud sagedusmustritele (sagedusribadele), amplituudimustritele, lokaalsetele aktiivsusmudelitele ja nende esinemissagedusele. Üldiselt arvestatakse, millised kõverad on olemas, kui kiiresti need on, kas need on deformeerunud ja kas kõveratel on teatud mustrid.
Hindamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid arvutipõhiseid meetodeid (nt spektraalanalüüs). Hinnangus on eriti inforikkad sagedusribad, mille võib üldjuhul jagada nelja kategooriasse: Delta-lainelised sagedused vahemikus 0.5 kuni 3 Hz: seda sagedusriba võib täheldada eriti sügavas unes ning seda iseloomustavad aeglased ja suured amplituudid elektroentsefalogramm. Teeta-laine sagedused vahemikus 4 kuni 7 Hz: need sagedused tekivad sügaval ajal lõõgastus või uinumise ajal.
Aeglased teeta-lained on lastel ja noorukitel normaalsed. Ärkvel olevate täiskasvanute puhul on silmatorkav leid teeta-lainete (ja ka delta-lainete) püsiv esinemine. Alfa-lained Sagedused vahemikus 8 kuni 13 Hz: need sagedused esindavad aju biolektrilise aktiivsuse põhirütmi ja ilmuvad elektroencefalogrammis, kui patsiendi silmad on suletud ja patsient on puhkeasendis. Beeta-lainelised sagedused vahemikus 14 kuni 30 Hz: see sagedusriba ilmub sensoorsete stiimulite ilmnemisel (st normaalses ärkveloleku olekus) või vaimse pinge ajal.
Kõik selle sarja artiklid:
