Koos apnoega (hingamise peatumine) võivad ilmneda järgmised sümptomid ja kaebused:
Juhtivad sümptomid
- Apnoe (= ei hingamine liikumised on nähtavad, hingamist pole kuulda, õhuliigutusi pole tajutav suu/nina).
- Kahvatu nahk/ tsüanootiline (lillast kuni sinakani värvimuutus) nahk.
Hingamisseiskusele eelnevad tavaliselt järgmised sümptomid:
- Bradypnea - patoloogiliselt aeglustunud hingamine (<10 hingetõmmet minutis).
- Hingeldus (hingeldus)
- Madal hingamine
- Pingutatud hingamine
- Mure
- Teadvuse häired
Hingamisteede hädaolukord
Vastavalt Euroopa Reanimatsiooninõukogu ABC suunistele tuleks hingamisteede hädaolukorras hinnata järgmist:
- A (= hingamisteed): kas ülemist hingamisteed saab hoida iseseisvalt avatud (eriti kui teadvus on häiritud)? või on hingamisteed ohustatud?
- B (= (Be) hingamine):
- Hingamissagedus: kas on tahhüpnoe (suurenenud hingamissagedus; täiskasvanud:> 20 / min; lapsed:> 25 / min)? See on sageli esimene hingamispuudulikkuse (hingamisnõrkuse) märk lastel?
- Töö hingamine: suurenenud hingamistöö tunnused hõlmavad roietevahesid (“ ribid“), Subcostal (“ allpool ribi ”) ja rinnaku (rinnakseotud) tagasitõmbed, ninasõõrmed ja abihingelihaste kasutamine.
- Hingus maht: külgmised erinevused viitavad ühepoolsetele protsessidele (nt summutatud hingeõhk ja hüpersooriline koputusheli sisse pneumotooraks).
- Hapnikuga varustamine ( hapnik): mõõtmine pulsioksümeetria (mõõtmine hapnik küllastumine (SpO2) veri ja pulsisagedus; sihttase: 94–98%); kui seda ei saavutata reservuaarimaski abil, mis võimaldab hapnik kontsentratsioon 95-98%, on ähvardav hapnikuga seotud häire.
- C (= Ringlus/ Tiraaž): tahhükardia (liiga kiire südametegevus:> 100 lööki minutis) toimub peaaegu alati hingamishäirega kompenseerivalt; seda süvendab sageli palavik ja maht puudus.
- D (= puue / neuroloogiline seisund): teadvuse hägustumine progresseeruva hüpoksia (hapnikuvaeguse) või hüperkapnia (suurenenud) tõttu süsinik dioksiidi sisaldus veri); kriitilise märgina segasus, erutus või isegi unisus.
Kindlad surma tunnused
Notice:
- Pulsi puudumine ega hingamise puudumine ei ole kindel surma märk. See kehtib ka EKG nulljoone kohta (= ebakindel surma märk).
Kindlad surma tunnused on:
- Varased muutused
- Surmapunktid (livor mortis) - esimesed surmapunktid tekivad umbes 20–30 minutit pärast vereringe peatamist.
- Rigor mortis (Rigor mortis; rigor mortis) - Rigor mortis esineb järjestikku vastavalt Nysten reeglile:
- Eluga kokkusobimatud vigastused (nt juhataja ja torso).
- Hilised muutused
- Mädanemine (sünonüümid: mädanemine, mädanemine) lagunemise algus: värvimuutus, lõhna muutus ja vedeldumine) ja mädanemine.
- Enamiku keha koloniseerimine kärbeste ja mardikate, sipelgate jms abil.
- Adipocire (= laiba või rasvavaha moodustumine õhu puudumisel).
- Keha mumifitseerumine (nt kuiv keskkond).
Surmaaja kitsendamiseks on vaja kindlaks määrata keha ja ümbritseva õhu temperatuur.
Märkus: kui kindlaid surma tunnuseid pole, tuleb alustada viivitamatult elustamist!