Hingamise seiskumine (apnoe): sümptomid, kaebused, tunnused

Koos apnoega (hingamise peatumine) võivad ilmneda järgmised sümptomid ja kaebused:

Juhtivad sümptomid

  • Apnoe (= ei hingamine liikumised on nähtavad, hingamist pole kuulda, õhuliigutusi pole tajutav suu/nina).
  • Kahvatu nahk/ tsüanootiline (lillast kuni sinakani värvimuutus) nahk.

Hingamisseiskusele eelnevad tavaliselt järgmised sümptomid:

  • Bradypnea - patoloogiliselt aeglustunud hingamine (<10 hingetõmmet minutis).
  • Hingeldus (hingeldus)
  • Madal hingamine
  • Pingutatud hingamine
  • Mure
  • Teadvuse häired

Hingamisteede hädaolukord

Vastavalt Euroopa Reanimatsiooninõukogu ABC suunistele tuleks hingamisteede hädaolukorras hinnata järgmist:

  • A (= hingamisteed): kas ülemist hingamisteed saab hoida iseseisvalt avatud (eriti kui teadvus on häiritud)? või on hingamisteed ohustatud?
  • B (= (Be) hingamine):
    • Hingamissagedus: kas on tahhüpnoe (suurenenud hingamissagedus; täiskasvanud:> 20 / min; lapsed:> 25 / min)? See on sageli esimene hingamispuudulikkuse (hingamisnõrkuse) märk lastel?
    • Töö hingamine: suurenenud hingamistöö tunnused hõlmavad roietevahesid (“ ribid“), Subcostal (“ allpool ribi ”) ja rinnaku (rinnakseotud) tagasitõmbed, ninasõõrmed ja abihingelihaste kasutamine.
    • Hingus maht: külgmised erinevused viitavad ühepoolsetele protsessidele (nt summutatud hingeõhk ja hüpersooriline koputusheli sisse pneumotooraks).
    • Hapnikuga varustamine ( hapnik): mõõtmine pulsioksümeetria (mõõtmine hapnik küllastumine (SpO2) veri ja pulsisagedus; sihttase: 94–98%); kui seda ei saavutata reservuaarimaski abil, mis võimaldab hapnik kontsentratsioon 95-98%, on ähvardav hapnikuga seotud häire.
  • C (= Ringlus/ Tiraaž): tahhükardia (liiga kiire südametegevus:> 100 lööki minutis) toimub peaaegu alati hingamishäirega kompenseerivalt; seda süvendab sageli palavik ja maht puudus.
  • D (= puue / neuroloogiline seisund): teadvuse hägustumine progresseeruva hüpoksia (hapnikuvaeguse) või hüperkapnia (suurenenud) tõttu süsinik dioksiidi sisaldus veri); kriitilise märgina segasus, erutus või isegi unisus.

Kindlad surma tunnused

Notice:

  • Pulsi puudumine ega hingamise puudumine ei ole kindel surma märk. See kehtib ka EKG nulljoone kohta (= ebakindel surma märk).

Kindlad surma tunnused on:

  • Varased muutused
    • Surmapunktid (livor mortis) - esimesed surmapunktid tekivad umbes 20–30 minutit pärast vereringe peatamist.
    • Rigor mortis (Rigor mortis; rigor mortis) - Rigor mortis esineb järjestikku vastavalt Nysten reeglile:
      • Umbes 1-2 tunni pärast silmalaugudel
      • 1-2 tunni pärast lõualuu / närimislihased väikesed liigesed.
      • Kael / kael
      • Ülemine ots
      • Alumine ots
      • Toatemperatuuril on rigor mortis täielikult välja arenenud umbes 6-12 tunni pärast (kuumuses kiirem, aeglasem sisse külm).
    • Eluga kokkusobimatud vigastused (nt juhataja ja torso).
  • Hilised muutused
    • Mädanemine (sünonüümid: mädanemine, mädanemine) lagunemise algus: värvimuutus, lõhna muutus ja vedeldumine) ja mädanemine.
    • Enamiku keha koloniseerimine kärbeste ja mardikate, sipelgate jms abil.
    • Adipocire (= laiba või rasvavaha moodustumine õhu puudumisel).
    • Keha mumifitseerumine (nt kuiv keskkond).

Surmaaja kitsendamiseks on vaja kindlaks määrata keha ja ümbritseva õhu temperatuur.

Märkus: kui kindlaid surma tunnuseid pole, tuleb alustada viivitamatult elustamist!