Sissejuhatus - krambid vaatamata magneesiumile
Võitluse all mõistetakse tavaliselt lihaste ajutist, tavaliselt valulikku kokkutõmbumist. Üks levinumaid põhjuseid krambid on selle puudumine magneesium. Kui krambid tekivad vaatamata magneesium tarbimisel võib sellel olla palju erinevaid põhjuseid: esiteks parafüsioloogilised krambid pärast ülepingutamist ja need on tavaliselt tingitud elektrolüüdi rööbastelt maha tasakaal. Elektrolüütide on ioonid ja katioonid, näiteks kloor, kaltsium ja magneesium, mida keha vajab oma närvide ja lihaste aktiivsuse kontrollimiseks. Teiseks eristatakse sümptomaatilisi krambid aluseks oleva sise- või neuroloogilise haiguse ja nn idiopaatiliste krampide tagajärjel, mille jaoks pole kindlat põhjust.
Põhjus
Kui põhjus pole elektrolüüdi rööbastelt maha tasakaalvõi kui krambid tekivad ka ilma rasedus või varasem füüsiline stress, tuleb alati arvestada neuroloogiliste või sisehaiguste probleemidega. Sel juhul räägitakse sümptomaatilistest krampidest ehk krampidest, mis avalduvad haiguse aluseks oleva neuroloogilise või sisehaiguse sümptomina. Lisaks lihasprobleemidele võivad krampidel olla ka sisemised (sisemised) põhjused.
Need võivad olla arteriaalsed või venoossed vereringehäirednäiteks aga ka polüneuropaatia ehk nn hüperparatüreoidism. Viimasel juhul on kõrvalkilpnäärme kude üliaktiivne. Seejärel toodab see kude teatud hormooni, “parathormooni”, liigsetes kogustes.
Selle tulemusena rohkem kaltsium laguneb luukoest, mis ühelt poolt põhjustab kaltsiumi taset veri üles tulistada ja teisalt muudab luu poorseks. The kaltsium kahjustab ka neer, mis äkilise ülepakkumisega hakkama ei saa. Kõrvaltoimena on tegemist ka lihaskrampidega, kuna kaltsiumipeegel mängib rolli lihase erutatavuses.
Kaltsiumi ülepakkumine viib alati lihase talitlushäireteni. See pole sugugi tähtsusetu probleem, arvestades, et süda on ka lihas. Igapäevaelus tekivad esialgu aga vasika, jalgade ja sõrmede krambid.
Polüneuropaatiad võivad olla ka neuroloogilised põhjused. Need on närvisüsteem kus närve hävitatakse. Polüneuropaatiaid on mitmesuguseid, kõige tuntum on tõenäoliselt diabeet, Kuid alkoholism peetakse ka põhjuseks.
Eriti alkoholism põhjuste vasikakrambid, tundlikkuse kaotus ja kontrollimatud jalakrambid. Põhimõtteliselt peaksite alati olema tähelepanelik, kui krampidega kaasneb kahjustatud piirkonna tundlikkuse kaotus. Tüüpiline polüneuropaatia on nii motoorse kui tundliku kaotus närve.
Igaüks, kes on diabeetik või teab diabeetikut kaugelearenenud staadiumis, teab, et see haigus on suhteliselt valutu, kuigi jalad näevad sageli väga valusad välja. Põhjuseks on ülalkirjeldatud tundlikkuse kaotus, mis tähendab, et valu säärelt ja jalgadelt ei edastata enam aju. Kuid ka naised kurdavad sageli krambid raseduse ajal.
Ajal rasedus keha on paljuski omamoodi hädaolukorras. Lisaks sellele tuleb varustada teist organismi, mis viib elektrolüüdi nihkumiseni tasakaal. Samuti hoiab keha rohkem vett ja võtab kaalus juurde, mis võib samuti põhjustada krampe.
Kui krambid tekivad vaatamata magneesiumi ja kaltsiumi tarbimisele, võib põhjus olla ka närvitraktide rõhukahjustus. See pole haruldane emakas suruda tugevatele närvitraktidele, mis viivad jalgadeni. The istmikunärvi pärineb koksi ja läbib vaagna jalgadesse, mida seejärel varustab mootori energiaga.
Kui emakas (emakas) puhkab nüüd istmikunärvivõib tekkida närvi juhtivuse püsiv ergastus, mille tulemuseks on lihaskrambid. Kuid jalgade suurenenud kaal põhjustab ka kehaprobleeme: mehhanism on sama mis naha ärrituse korral istmikunärvi eespool kirjeldatud. Teine tegur, mis võib põhjustada lihaseid krambid raseduse ajal on kõrge fosfor sisu veri, mida põhjustavad fosforhapet sisaldavad joogid, näiteks koola või fanta.
Aga mida saab teha vasikakrambid? Kui on kahtlus, et põhjus võib olla neuroloogilise või sisehaiguse iseloomuga, on tungivalt soovitatav külastada perearsti. Selle näidustuseks on krambid, millel pole ilmset põhjust, pikema aja jooksul ja tundlikkuse kaotus. Kõigil muudel juhtudel muutus dieet samuti võib aidata valmistoodete vältimine.
Ägedatel juhtudel tuleks jalgu hoida kõrgel ja lahti. Krampide vastu aitab ka iseseisev masseerimine. On ka valmis elektrolüütide lahuseid, mis sisaldavad lisaks magneesiumile ka kõiki muid olulisi elemente, mille puudus võib põhjustada lihaskrampe (näiteks kaltsiumi).
Need on apteegis käsimüügis. Iseseisev venitus ja lihaste lõdvenemine hoiab ära edasised krambid. Seda soovitatakse eriti enne magamaminekut, et vältida krampide äratamist öösel.
Selleks ringib natuke jalgadega ja raputab jalgu ühel istudes või seistes jalg. Kui aga valu ei ole enam kramplik, vaid konstantne, on alati kahtlus a jalg vein tromboos. See on hädaolukord ja see tuleks meditsiiniliselt kiiresti selgitada.
Magneesiumipuudus on lihaste äkiliste krampide sagedane põhjus. Sel põhjusel on krampide esmakordsel tekkimisel soovitatav võtta magneesiumi. Sellest hoolimata võib krambil olla ka muid käivitajaid ja see võib esineda vaatamata piisavalt kõrgele magneesiumitasemele.
Selle põhjuseks võivad olla arvukad haigused, mis sõltuvalt lihaskrampide raskusastmest nõuavad intensiivset diagnostikat. Arvukad muud elektrolüüdi muutused veri võib esile kutsuda lihaskrampi, näiteks kaltsiumipuuduse. Neid puudulikkuse sümptomeid ei saa alati omistada alatoitumine.
Erinevad soolehaigused või ainevahetus võivad põhjustada imendumise vähenemist kehas või mineraalainete eritumise ja tarbimise suurenemist. Seetõttu võivad defitsiidi sümptomid siiski ilmneda hoolimata heast toitumisest ja asendamisest elektrolüüdid. Kui need krampide põhjused kõrvaldatakse, võib diagnoos hõlmata võimalikke ortopeedilisi või neuroloogilisi põhjuseid. Paljudel juhtudel ei ole krampide põhjus lihas, vaid selgroo tasandil või aju. Näiteks võib selgroo närviärritus põhjustada lihaskaebusi, nagu krambid või lihasnõrkus.
