Käe lihaskond

Sünonüümid kõige laiemas tähenduses

Käelihased, käelihaste treenimine, õlavarrelihased

funktsioon

Käelihased ehk küünarliigese lihased, mis asuvad peamiselt õlavarre, tegutseda küünarliiges. Kui painutamise eest vastutavad kolm lihast, siis ainult triitseps toimib kolmepea sirutajana õlavarre. Kuna sellel lihasel on kolm pead, toimib see mitme liigese lihasena ja lisaks sellele adduktsioon ja retroversioon aasta õlaliigese.

Õlavarre lihased

Õlavarre lihased jagunevad kahte rühma: paindjad ja sirutajad. Paindjad hõlmavad bicepsi brachii ja brachialis lihaseid ning sirutajateks triceps brachii ja anconeuse lihaseid. Musculus biceps brachii'l on kaks osa.

Caput longum (pikk “juhataja“) Pärineb väikesest eendist (tuberculum supraglenoidale) ülaosas õlavarre (caput humeri). Caput breve (lühike “juhataja“) On pärit selle projektsioonist abaluu (Processus coracoideus). Mõlemad käed algavad raadiuselt väikesest projektsioonist (Tuberositas radius) (küünarvarre luu).

Biitsepsi kõõlus tõmbub ka aponeurosis bicipitalisesse, mis on osa küünarvarre. Biitseps vastutab käe painutamise (painutamise) ja pööramise eest väljapoole pöörates küünarvarre (supinatsioon). See põhjustab ka käe kehast röövimist (röövimine) ja käsi edasi liikumiseks (vastumeelsus).

Biitsepsil on painde- / pikendusteljega suurem kaugus kui õlavarrelihasel ja seetõttu on selle painutamisel suurem pöördemoment. Kui küünarnukk on täisnurga all painutatud, on biitseps ka tugevaim supinaator. Musculus brachialis asub biitsepsi all ja on seetõttu lähemal painde- / pikendusteljele kui biitseps.

Seetõttu viivad isegi väikesed õlavarre pikkuse muutused küünarnukis suured painutusliigutused. Seetõttu on see tugevam painutaja. Lisaks tõmbuvad mõned õlavarre kiud liigesekapsel küünarnukist ja pingutage seda, seetõttu nimetatakse seda ka kapsli pingutajaks.

Musculus brachialis pärineb esiosa alumisest kolmandikust õlavarre (Corpus humeri) ja tõmbub lihase karedale kinnituskohale (Tuberositas ulnae) küünarluu ülemisest otsast. Triitsepsil on kolm “pead”, caput longum (pikk), lateraalne (lateraalne) ja mediaalne (keha keskosa suunas). Caput longum algab selle välisservast abaluu (tuberculum infraglenoidale).

Külgmine kapuuts pärineb külje ülemisest kolmandikust õlavarre (proksimaalne sulcus nervus radialis). Mediaalne kapuuts pärineb õlavarreluu alumisest kolmandikust (distaalne sulcus nervus radialis). Kõik kolm osa liiguvad küünarnuki suunas.

Triitseps vastutab käe pikendamise eest ja paneb ka käe keha poole külgsuunas liikuma (adduktsioon). Musculus anconeus algab külgmisest küünarnukist ja liigub küünarluu ülemisse, tagumisse otsa. See põhjustab ka pikendust ja on ka kapslipinguti nagu õlavarrelihas.