Küünarvarre lihased
. küünarvarre lihaseid saab jagada ka paindjateks, küünarvarre peopesa (peopesa) küljel ja sirutajaks, käsivarre tagaküljel (seljaosa). Painutajaid saab jagada ka pindmisteks ja sügavateks painutajateks. Pindmiste painutajate hulka kuuluvad pronator teres lihas, palmaris longus lihas, radiaalne flexor carpi, ulnar flexor carpi ja superficilis flexor digitorum.
Kõik pärinevad vähemalt osast epicondylus medialis'est (kondine väljaulatuv osa õlavarre) ja kinnitage küünarvarre või luud käe, põhjustades seega küünarvarre. Kõik, välja arvatud pronatorteres, ulatuvad käele ja põhjustavad seetõttu ka seal küünarvarre paindumist. Pronaator teres, M. palmaris longus ja M. flexor carpi radialis põhjustavad ka käsivarre sissepoole pöörlemist (supinatsioon) nende kaldu kulgemise tõttu väikestest sõrm pool küünarnukist pöidla pooleks käsivarrel.
Ka painutaja karp radialis lihas sooritab radiaalset röövimine, st käsi on raadiuse poole painutatud. Painutajakeha ulnarise lihas sooritab täpselt vastupidise liikumise, nimelt ulnar röövimine (küünarluu suunas). M. flexor digitorum superficialis põhjustab ka metakarpofalangeaalses ja keskosas paindumist liigesed sõrmedest, kuna see ulatub sõrmede 2–5 keskmistesse falangidesse (kõik peale pöidla).
M. palmaris longus ulatub peopesa aponeuroosini ja pingutab seda. Sügavad paindjad hõlmavad M. flexor digitorum profundus, M. flexor pollicis longus ja M. pronator quadratus. M. flexor digitorum profundus tõmbub küünarluu küljest sõrmede 2–5 otsafalangesse, põhjustades nii ranne ja sõrm liigesed.
M. flexor pollicis longus algab raadiusest ja lõpeb pöidla otsast falangist. See viib pöidla paindumiseni liigesed, vastuseis (puudutades pöialt ja vähe sõrm) ja radiaalne röövimine. M. pronator quadratus liigub küünarluu küljest raadiusele ja põhjustab seetõttu käsivarre sissepoole pöörlemist (hääldus).
Küünarvarre pikendajad võib jagada 3 rühma. Radialis-rühm, pindmised ekstensorid ja sügavad ekstensorid. Radialisrühma kuuluvad brachioradialis lihas, sirutaja carpi radialis longus ja brevis.
Nad kõik ulatuvad külgmisest epikondüülist õlavarre (lihase kinnituspunkt küünarnuki lähedal) piki raadiust. Brachioradialis lihas lõpeb raadiuse alumises otsas ja mõjutab seetõttu ainult käsivart. Siin põhjustab see käsivarre painutamist ja pöörlemist sissepoole või väljapoole.
Kaks ülejäänud põhjustavad paindumist küünarliiges ja käe sirutus ning radiaalne röövimine ( kodar) tänu nende kinnitumisele kämblaluudele 2 või 3. Pindmiste ekstensorite hulka kuuluvad sirutaja digitorum lihas, ekstensor digiti minimi lihas ja sirutaja carpi ulnaris lihas. Kõik algavad epicondylus lateralis õlavarre.
M. extensor digitorum ja M. extensor digiti minimi (sõrme pikendajad) lõpevad vastavalt sõrmede 2–5 ja 5 seljaaponeuroosiga. Extensor carpi ulnaris ulatub väikese sõrme keskmise luuni. Kõik need põhjustavad käe pikendust.
Sõrmepikendused põhjustavad lisaks sõrmeliigeste 2–5 pikendust ja sirutajalihas carpi ulnaris põhjustab lisaks ulnarröövi. Sügavad ekstensorid on M. supinator, M. abductor pollicis longus, Mm. extensor pollicis longus ja brevis ning M. extensor indicis.
Supinaator tõmbub epicondylus lateralis'est raadiusele ja põhjustab käe väljapoole pööramist. Röövija pollicis longus ja sirutaja pollicis brevis algavad küünarluu, raadiuse ja nende vahelise membraani tagaküljelt. Röövija tõmbub 1. kämblaluu poole ja teostab käte painutamist, radiaalset röövimist ning pikendamist ja röövimist (liigutades pöidla peopesast eemale).
Extensor lõpeb pöidla esimese liigesega ja teeb radiaalse röövimise ja pöidla pikenduse. M. extensor pollicis longus (pöidla sirutaja) ja M. extensor indici (nimetissõrme sirutaja) pärinevad küünarluu tagaküljelt ja membraanist. Pöidla sirutaja tõmbab pöidla liigese otsa poole ja tagab radiaalse röövimise (raadiuse suunas), ranne pikendamine ja pikendamine ja adduktsioon pöidlast (tõmmates pöialt).
Nimetissõrme pikendaja lõpeb nimetissõrme dorsaalse aponeuroosiga ja viib käe ja nimetissõrme pikendamiseni. Käelihaseid saab jagada kolme rühma: selja- ja pöialihased, pöialihased ja hüpotenakulihased (väikese sõrme lihased). Selja lihased hõlmavad röövija pollicis brevis, opposens pollicis, flexor pollicis brevis ja adductor pollicis.
Need kõik algavad peopesast ja liiguvad pöidla erinevatesse osadesse. Röövija tõmbub esimese pöidlalingi juurde ja põhjustab röövimist (pöidla juhtimine käest eemale) ja vastuseisu (pöidla ja väikese sõrme puudutamine) pöidlasadula liigend ja paindumine metakarpofalangeaalses liigeses. Vastased lõpevad esimese kämblaluu juures ja põhjustavad vastuseisu, paindumist ja adduktsioon (viivad kätte).
Painutaja tõmbab pöidla esimese falanxi poole ja põhjustab metakarpofalangeaalliigese paindumist ja opositsiooni. Samuti tõmbab adductor pöidla esimese jäseme juurde ja põhjustab adduktsioon, opositsioon ja paindumine metakarpofalangeaalses liigeses. Kämblalihased koosnevad nimme-, interosseous-peopesa- ja seljalihastest.
Vöötmelihased pärinevad Kõõlused digitorum profunduse lihase lihastes ja liigutage radiaalselt sõrmede 2–5 dorsaalse aponeuroosi (kodar küljel). Need põhjustavad põhiliigeste paindumist ja sõrme liigeste pikendamist. Interossei palmare tõmbub kämblaluudest 2,4 ja 5 sõrmede 2,4 ja 5 dorsaalsesse aponeuroosi ning põhjustab metakarpofalangeaalsete liigeste paindumist, sõrmeliigeste pikendamist ja sõrmede lisamist keskmise sõrme külge.
Mm Interossei dorsaalid algavad kämblaluudest 1–5 ja lõpevad selja aponeuroosidega 2–5, mille tulemuseks on metakarpofalangeaalsete liigeste paindumine, sõrme liigeste pikendamine ja sõrmede 2, 4 ja 5 röövimine keskmisest sõrmest eemale. Hüpoteeniliste käelihaste hulka kuuluvad röövija digiti minimi, flexor digiti minimi brevis, opposens digiti minimi ja palmaris brevis. Need pärinevad kas palmaraponeuroosist või karpaalkanalist.
Röövija lõpeb väikese sõrme esimese falangiga ja põhjustab röövimist ja paindumist metakarpofalangeaalses liigeses. Painutaja tõmbub ka esimese falanxi poole, kuid põhjustab ainult metakarpofalangeaalse liigese paindumist. Opponens lõpeb 5. kämblaluudega ja põhjustab 5. kämbla opositsiooni ja kerge painde. M. palmaris liigub väikese sõrme nahale ja selle ülesandeks on peopesa aponeuroosi pingutamine.
Kõik selle sarja artiklid: