Keeb lõuale

Sissejuhatus

Keemine on sügaval paiknev, tavaliselt väga valulik põletik karvanääpsu ja ümbritsev nahakude. Nende põletikuliste protsesside põhjus on tavaliselt bakterid rühmast stafülokokid. Täpsemalt öeldes on see üldtuntud Staphylococcus aureus, idu, mida leidub ka tervislikul nahal ja mida seetõttu peetakse naha normaalse keskkonna osaks.

Põletikuliste muutuste käigus põhjustab keetmine (näiteks lõual) koeosade kadu (nekroos) ja seejärel surnud rakkude sulamiseni. hägu areneb. Aja jooksul koguneb mäda naha all kasvab sedavõrd, et naha pinnale tungib jäme mädapistik.

Meditsiinilises terminoloogias nimetatakse seda protsessi spontaanseks avanemiseks. Sellise spontaanse avanemise tagajärjeks võib olla inetu armi moodustumine (näiteks lõual). Keeb võib üldiselt areneda mis tahes kehaosas, kellel on juuksed juured.

Peanaha piirkonnas on aga keeb harva. Eriti ohustatud on need nahapiirkonnad, mida regulaarselt depileeritakse. Sel põhjusel arenevad mehed keeb peamiselt näopiirkonnas (näiteks lõual), rind ja tagaküljel.

Naistel võib furunkuleid enamasti täheldada regulaarselt depileeritud säärtel. Naiste jaoks on lõuale keetmine pigem haruldane. Lisaks võivad keema areneda üksi seistes või rühmadesse paigutatud.

Keha piirkonnas nimetatakse mitme furunkuli rühmitatud paigutust karbunkul. Need karbunkulid võivad osaliselt isegi üksteisega ühineda ja omandada suure ala iseloomu. Lisaks tuleb märkida, et furunkule võib enamikus kehaosades pidada üsna kahjututeks.

Teistes piirkondades (näiteks nahapiirkonnad nurgast kõrgemal) suu kõrvapulgajoon) võivad nad põhjustada tõsiseid tüsistusi, mis halvimal juhul võivad põhjustada isegi surma. Patsiendid, kes kannatavad regulaarselt furunkulite all (nt lõug) või kellel on ulatuslikud karbunkulid, peaksid igal juhul esimesel võimalusel pöörduma dermatoloogi ehk dermatoloogia spetsialisti poole ja alustama temaga sobivat ravi.

Furunkulite (näiteks lõua) peamine põhjus on bakteriaalse patogeeni nakatumine Staphylococcus aureus. Kuna see bakteriaalne patogeen esineb ka tervel nahal, peab see leidma sisenemispunkti sügavamatesse nahakihtidesse. Reeglina algab furunkuli (lõua) areng a nakatumisega karvanääpsu (sünonüüm: juuksefolliikulis).

Põletikulised protsessid käivitatakse bakteriaalse patogeeni tungimisega, mis viib nn karvanääpsu põletik. Selle protsessi käigus võivad bakteriaalsed patogeenid eritada teatud aineid, mis põhjustavad rakkude ühtekuuluvuse lõdvenemist. See omakorda soosib Euroopa Liidu asustamist ja levikut bakterid.

Lõuale keemise korral punane pustul, mille keskosa asub mäda pistik areneb aja jooksul. Furunkuli kasvu ajal võivad areneda kuni kahe sentimeetri suurused ja äärmiselt valulikud alad. Eeldatakse, et furunkuli arengu tegelik põhjus on eneseinfektsioon.

Seda eeldust toetab asjaolu, et vastutav Staphylococcus aureus asub nii naha pinnal kui ka terve inimese nina-neeluõõnes. Lisaks võivad furunkuli arengut soodustada muud riskifaktorid. Nende nn riskitegurite hulka kuuluvad:

  • Sageli raseerimine või epileerimine
  • Kehv nahahooldus
  • suhkurtõbi
  • Liibuvad, abrasiivsed rõivad
  • Kuiv nahk