Kes ravib psühhosomaatilisi kaebusi
Psühhosomaatilisi kaebusi ravivad psühhiaatria spetsialistid, nn psühhiaatrid. Lisaks saavad psühholoogid ja üldarstid ravida ka psühhosomaatiliselt põhjustatud haigust. Eriti diagnoosi alguses pöörduvad patsiendid sageli perearsti poole.
Teatud piirini saab perearst patsienti sageli juba aidata. Raskematel juhtudel on hädavajalik, et psühhosomaatiliste kaebustega patsienti raviks a psühhiaater või psühholoog. Ravi võib olla kas ambulatoorne või statsionaarne.
See tähendab, et patsient tuleb kas psühholoogi juurde või psühhiaaterpraktiseerib korduvalt vastuvõtte (ambulatoorne) või ravitakse haiglas psühhosomaatiliste häirete eriosakonnas. Mõnel juhul sobivad nn taastusravikeskused (lühidalt REHA), kus patsient majutatakse mõneks nädalaks. Sellised keskused pakuvad siis erinevaid rühmateraapiaid, samuti individuaalseid ravimeetodeid psühholoogi või psühhiaater.
Eriti söömishäirete või sõltuvustega patsientide jaoks võib see ravi mõiste olla väga kasulik. Sellistes keskustes kohtub patsient ka tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja muu abipersonaliga, kes pakuvad ka väikest osa psühhosomaatilisest ravist. Peamiselt psühhosomaatilisi kaebusi ravivad siiski psühhiaatrid.
Psühhosomaatiline kliinik
Psühhosomaatiline kliinik on osa psühhiaatriakliinikust. Sõltuvalt kliiniku pakutavatest ravivahenditest on see kas statsionaarne kliinik, kus patsiendid majutatakse täielikult mitmeks päevaks kuni nädalaks, või polikliinik. Sellisel juhul saavad patsiendid vahepeal koju minna. Nad tulevad psühhosomaatilisse kliinikusse ainult kokkulepitud kuupäevadel või iga päev, kuid veedavad öö kodus (nn päevakliinik).
Iga psühhosomaatiline kliinik on mõnevõrra erineva ülesehitusega ja mõeldud erinevate patsientide rühmade jaoks. Näiteks on spetsiaalseid kliinikuid, mis on spetsialiseerunud ainult söömishäiretele. Teised kliinikud seevastu tegelevad eranditult sõltuvusega.
Tehke test siin: kas ma põen söömishäire? Tihti koheldakse psühhosomaatilisi kliinikuid ja rehabilitatsioonikeskusi võrdselt, kuigi sageli on täpset vahet teha keeruline. Üldiselt peaksid ägedalt haiged patsiendid pigem psühhosomaatilist kliinikut külastama, samas kui rehabilitatsioonikeskus sobib rohkem patsientidele, kes pole enam ägedad. Sageli on üleminek aga nii sujuv, et vaevalt saab kahe asutuse vahel vahet teha, eriti mis puudutab sõltuvusi või söömishäireid. Depressioon või traumajärgseid stressihäireid tuleks seevastu ravida psühhosomaatilises kliinikus, kuna siin on meditsiiniliste konsultatsioonide võimalus sageli sagedasem, kuna arstid külastavad patsiente sageli igal hommikul.
Kõik selle sarja artiklid:
