Sissejuhatus
Klaaskeha irdumine on klaaskeha tõstmine ümbritsevatest struktuuridest. Eristatakse klaaskeha eesmist ja tagumist eraldumist, tagumine vorm esineb palju sagedamini. Sel juhul eraldub klaaskeha irdumine võrkkestast.
Enamasti on see seotud klaaskeha keha veeldumisega vananemise käigus. See põhjustab silma liikumisel selliseid sümptomeid nagu äkilised valgussähvatused. Kui klaaskeha irdumine on täielik, pole ravi tavaliselt vajalik, kuna sümptomid kaovad.
Klaaskeha irdumise korral ilmnevad sageli väga tüüpilised sümptomid. Need sõltuvad sellest, kas klaaskeha irdumine on täielik või on klaaskeha mõnes kohas ikkagi võrkkestaga ühendatud. Sellega kaasnevad sümptomid hõlmavad nn mouches volantes.
See termin tähendab midagi sellist nagusõidavad sääsed ”ja viitab optilistele nähtustele, mida tajud mõjutatud. Klaaskeha eraldumise tagajärjel näevad mõjutatud isikud püsivalt kumeraid jooni ja / või liikuvaid punkte. Selle põhjuseks on klaaskeha vedeldamine, mille tõttu valgus siseneb väljastpoolt silma teistmoodi.
Mõnel juhul põhjustab klaaskeha eraldumine ühtivate struktuuride tõttu ka kondenseerumist, mis võib viia ka sellise optilise tajumiseni. Pealegi on silmade liikumise ajal valgusvihud klaaskeha irdumiseks väga tüüpilised. Need ilmnevad klaaskeha mittetäielikus irdumises ja on põhjustatud klaaskeha tõmbamisest võrkkesta endiselt ühendatud sektsioonides.
Mõnel juhul võib esineda ka klaaskeha verejooks või võrkkesta rebimine. Viimane võib põhjustada isegi võrkkesta irdumist ja sellega seotud nägemishäireid. Klaaskeha irdumise diagnoosimisel a haigusluguehk esmalt tuleks läbi viia mõlema silma üldine uurimine.
Klaaskeha irdumise kahtluse korral tuleks läbi viia ka oftalmoskoopia. Selle protseduuri käigus hinnatakse silma tagumist osa spetsiaalsete uurimisinstrumentide abil. Klaaskeha irdumise korral on oluline välistada võrkkesta võimalikud pisarad.
Seetõttu tuleks võrkkesta terviklikkust alati kontrollida. Mõnel juhul võib silma tagumise segmendi hindamist täiendada ka an ultraheli läbivaatamine. Klaaskeha irdumise ravi sõltub nii klaaskeha irdumise ulatusest ümbritsevatest struktuuridest kui ka irdumise lokaliseerimisest.
Kui klaaskeha irdumine on täielik, kaovad tavaliselt kõik kaasnevad sümptomid, mistõttu pole ravi vaja. Oluline on siiski, et regulaarselt kontrolliks kontroll silmaarst klaaskeha irdumise võimalike komplikatsioonide välistamiseks. Mõnel juhul võivad need tekkida alles hiljem.
Mõnikord võivad sümptomid kesta väga kaua ja häirida mõjutatud inimest väga. Sel juhul võib kaaluda klaaskeha eemaldamist operatsiooni abil. See protseduur, mida nimetatakse vitrektoomiaks, on siiski väga keeruline ja sellega kaasnevad teatud riskid.
Klaaskeha irdumine võib aeg-ajalt põhjustada komplikatsioone. Need vajavad tavaliselt ravi, mistõttu klaaskeha irdumise teraapia keskendub võimalike komplikatsioonide kontrollimisele ja ravile. Näiteks võrkkestas võivad olla pisarad ja augud, mida saab ravida laserravi sõltuvalt nende tõsidusest.
Võrkkesta laseriga kiiritades ühendatakse võrkkest uuesti selle ümbritsevate struktuuridega. Võrkkesta irdumise korral võib tekkida vajadus seda kirurgiliselt ravida. Kuna klaaskeha irdumist ei ravita, pole ühtegi ravimit, mis sobiks klaaskeha irdumiseks efektiivselt.
Erinevatel homöopaatilistel ravimitel võib olla küll toetav toime, kuid neil pole ravivat toimet. Üks homöopaatilistest ravimitest on näiteks Conium, mis toimib klaaskeha keha kokkusurumise vastu, kui see on lahti ühendatud. Kaltsium ja Hiina võib avaldada ka toetavat mõju.
Klaaskeha irdumine toimub tavaliselt loodusliku vananemise käigus. Klaaskeha huumor vedeldub, põhjustades selle kokkuvarisemise. Klaaskeha eraldub selle toest, enamasti silma tagaosa võrkkestast. Teine põhjus, eriti noorematel patsientidel, on tõsine lühinägelikkusehk lühinägelikkus.
Sellisel juhul on silm pikem kui normaalse nägemisega inimesel, mis tähendab, et klaaskeha peab täitma suurema ruumi. Seetõttu on teatud kohtades suurem oht ümbritsevast kihist eralduda. Silma trauma, st õnnetus, millel on näiteks mõju silmale, võib põhjustada klaaskeha eraldumist ümbritsevatest eesmistest struktuuridest.
Korioretiniit ehk silma tagumise osa veenide ja võrkkesta põletik võib selles piirkonnas põhjustada ka klaaskeha eraldumist. Veelgi enam, nn afaakia ehk läätse puudumine võib olla klaaskeha eesmise irdumise põhjus. Aphakia on tavaliselt tingitud operatsioonist, kuid harvadel juhtudel võib see olla põhjustatud ka traumast, st silmaõnnetusest.
See teema võib teile ka huvi pakkuda: Silmamuna põrutusKlaaskeha irdumine võib olla erineva kestusega. Esmane põhjus on klaaskeha eraldumine ümbritsevatest struktuuridest. Eeldatakse, et kõige tavalisem klaaskeha irdumine ehk klaaskeha vananemisest tingitud veeldamisest põhjustatud tagumine vorm kestab mõnest päevast nädalani.
Kui klaaskeha on hakanud võrkkestast eralduma, muutub see üha ebastabiilsemaks, mis tähendab, et klaaskeha irdumine kulgeb tavaliselt suhteliselt kiiresti. Väga harvadel juhtudel on siiski võimalik, et sümptomid, st sähvatused ja optilised tajud, esinevad veel kuid kuni aastad pärast klaaskeha irdumise algust. Sellisel juhul tuleks kaaluda klaaskeha kirurgilist eemaldamist, kui kahjustatud inimene tunneb end tõsiselt piiratuna.
Paljudel juhtudel ei tajuta sümptomeid teatud aja möödudes enam, kuna mõjutatud inimene harjub sellega ja sümptomid vähenevad klaaskeha irdumise edenedes. Klaaskeha eraldumise ravi ei ole sellisena võimalik. Klaaskeha irdumine pole haruldane nähtus, mis võib esineda vanemas eas.
Klaaskeha keha vedeldamise tõttu eraldub see ümbritsevatest struktuuridest. Kuna klaaskeha koosneb erinevatest materjalidest, mis veeldamise ajal voolavad üksteisest laiali ja imenduvad aja jooksul uuesti ehk transporditakse veresoonte kaudu eemale, pole klaaskeha konsistentsi taastada võimalik. See pole aga tingimata vajalik, kuna vaatamata klaaskeha täielikule irdumisele on nägemine siiski võimalik.
Kui klaaskeha irdumine on lõpule jõudnud, kaovad sümptomid tavaliselt täielikult. Tähtsam on ennetada võimalikke tüsistusi. Klaaskeha irdumine võib viia võrkkesta irdumiseni.
See on mõjutatud inimese jaoks palju olulisem kui klaaskeha irdumise parandamine, kuna see võib põhjustada pikaajalist nägemiskahjustust. Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida silmaarst peaks toimuma. Sarnased teemad: võrkkesta eraldamine samuti võrkkesta irdumise operatsioonKlaaskeha irdumise väga tüüpiline sümptom on valgusvihked, mida mõjutatud inimene tajub.
Need tekivad peamiselt silma liikumise ajal. Nende põhjuseks on klaaskeha mittetäielik irdumine võrkkestast. Selles tagumises mittetäielikus klaaskeha irdumises on võrkkestal suurenenud pinge klaaskeha ja võrkkesta endiselt ühendatud aladel.
Selle tagajärjel on võrkkesta nendes punktides silmade liikumisel ärritunud ja patsiendi silma ees tekib valgussähvatus. Need sähvatused on klaaskeha irdumisele väga iseloomulikud. Klaaskeha irdumisel on spordil erinevad rollid.
Ühest küljest võib sport olla klaaskeha eraldumise põhjus. Klaaskeha irdumine võib olla põhjustatud traumast ehk õnnetusest silma, eriti noorematel patsientidel, näiteks kui pall tabab silma otse silma. Teisalt on oluline olla spordiga ettevaatlik, kui klaaskeha irdumine on juba olemas.
Eriti kui klaaskeha irdumine on puudulik, võivad sellised tõmblevad silmaliigutused, nagu pallispordis sageli näha, põhjustada võrkkesta rebenemist ja seega ka nägemise vähenemist. Kuid muud spordialad, näiteks jõutreening ja raskuse tõstmine, tuleks klaaskeha irdumise korral samuti olla ettevaatlik. Enamikul juhtudel on silmaarst soovitab selliste spordialadega oodata, kuni võrkkesta pisar või auk saab ohutult välistada. Lisaks on väga oluline, et mõjutatud inimesed oleksid teadlikud a võrkkesta eraldamine, näiteks äkiline must loor, et nad saaksid need varakult avastada ja vajadusel pöörduda silmaarsti poole.
