Lühinägelikkus

Sünonüümid laiemas tähenduses

Meditsiiniline: lühinägelikkus astigmatism, astigmatism, kaugnägelikkus

Definitsioon Lühinägelikkus

Lühinägelikkus (lühinägelikkus) viitab teatud tüüpi ametroopiale, mille puhul murdumisvõime ja silmamuna pikkuse vaheline seos ei ole õige. Rangelt võttes on silmamuna liiga pikk (aksiaalne lühinägelikkus) või murdumisvõime on liiga tugev (murduv lühinägelikkus). Paralleelselt langevate kiirte fookuspunkt on seega võrkkesta ees. Lähinägija näeb hästi lähedalasuvaid objekte, kuid kaugemal olevaid objekte tajutakse vaid häguselt või uduselt.

Põhjus

  • Teljemüoopia (aksiaalne lühinägelikkus) on levinum kui refraktiivne lühinägelikkus (refraktiivne lühinägelikkus), on osaliselt pärilik ja tavaliselt kaasasündinud. Seda esineb enneaegsetel imikutel palju sagedamini kui täiskasvanueas sündinud lastel. Seda tüüpi lühinägelikkus areneb peamiselt esimese 30 eluaasta jooksul silmamuna liiga intensiivse kasvu tagajärjel.

    Sageli kuuleb ka

Punkti teravaks nägemiseks peab see olema võrkkestale täpselt kujutatud. See tähendab, et paralleelselt langevate kiirte fookuspunkt peab langema täpselt võrkkestale. Müoopiaga inimestel on fookuspunkt üldiselt nihutatud ettepoole.

Kas seetõttu, et silma pikisuunaline läbimõõt on liiga suur (tavaline) või on optilise aparaadi murdumisvõime liiga tugev (pigem haruldane). Seetõttu ei saa kaugel asuvaid objekte teravalt pildistada. Lähemad objektid seevastu võivad olla.

Isegi punktid, mis on nii silma lähedal, et normaalse nägemisega inimene ei suuda neid enam teravalt pildistada, on lühinägelikud inimesed siiski hästi näha. Selleks, et mõista, miks inimene on lühinägelik, peab teadma, kuidas silm suudab teravalt pildistada objekte nii lühikesel kui ka pikemal vahemaal. Seda tehakse nn optilise aparatuuri (sarvkesta ja läätse) abil.

Objektiiv on elastselt vormitud ja riputatud taga iiris hoideseadme abil. Rõngaslihase (tsiliaarlihase) abil saab fookust reguleerida lähedal asuvatele või kaugematele objektidele. Lihase pingutamisel lõtvuvad sidemed, mille külge lääts on riputatud, ja lääts vajub kergelt kokku.

Selle tulemusena suureneb murdumisvõime ja seega väheneb fookuskaugus ehk fookuspunkt nihkub ettepoole. See võimaldab fookusesse tuua objektid, mis on silmale suhteliselt lähedal. Kaugemate objektide teravustamisel ripslihas lõdvestub ja murdumisvõime väheneb või nihkub fookuspunkt kaugemale tahapoole.

Müoopia tugevust näidatakse dioptrites (dpt). See on fookuskauguse pöördväärtus. Väärtused viitavad alati kaugpunktile, st punktile, kus silm on mõnevõrra terav ilma akommodatsioonita (vaate fookuse muutmine kaugetele või lähedal asuvatele objektidele).

Normaalse nägemise (emmetroopika) korral on see lõpmatus. Lühinägelikul inimesel, kelle lühinägelikkus on -2.0 dpt, on kaugem punkt 50 cm kaugusel. Objekte, mis asuvad silmast kaugemal, saab näha ainult häguselt.

Vastupidiselt kaugnägelikkusele ei suuda lühinägelikkus akommodatsiooni abil oma lühinägelikkust kompenseerida, sest teravustamise eest vastutavat ripslihast ei saa enam lõdvestada, kui see juba on. Lühinägelikud inimesed püüavad silma pilgutades vähendada võrkkesta lahknevate ringide suurust. See parandab pildi teravust (stenopeiline nägemine).