Kust saab sünnitoetust taotleda?
Vabatahtlikud või kohustuslikult kindlustatud tulevased emad saavad rasedus- ja sünnitushüvitist taotleda otse seadusest tulenevalt tervis kindlustusselts, kus nad on kindlustatud. Tööandja toetuse saamiseks tuleb tööandjale anda ka tervisetõend, mis kinnitab sünnituse eeldatavat kuupäeva. Lapseootel emad, kellel on perekindlustus või erakindlustus, ei taotle emaduspensioni tervis kindlustusseltsile, vaid föderaalse kindlustusameti pädevale rasedus- ja sünnituspalkadele.
Sel juhul maksab föderaalne kindlustusbüroo rasedus- ja sünnitushüvitist, mitte (seadusega ettenähtud) tervis kindlustusselts. Rasedus- ja sünnitasu taotlemiseks on teatud nõuded. Kas ema töösuhe peab olema olemas, see on lõpetatud rasedus lubataval viisil või pärast kaitseperioodi algust tuleb sõlmida töösuhe.
Teine nõue on, et tulevane ema oleks kohustusliku haigekassa liige ja tal oleks õigus saada haigushüvitist. See tähendab, et rasedus- ja sünnitushüvitisele on õigus ainult kohustuslikult kindlustatud riikliku haigekassa liikmetelt. Kui nõuded on täidetud, saab kõige varem sünnitushüvitist taotleda seitse nädalat enne arvutatud lapse sünnikuupäeva.
Selleks lasete kõigepealt arstil välja anda tõend, mis kinnitab eeldatava sünnikuupäeva. Teie ravikindlustusselts saadab teile avalduse vormi, mille täidate ja allkirjastate oma isikuandmete, pangakonto üksikasjade ja täpse teabega (praeguse) töösuhte ja tööandja kohta. Mõlemad dokumendid esitatakse kohustuslikule tervisekindlustusettevõttele. Tööandjatoetust saate taotleda ka siis, kui esitate ülemusele meditsiinidokumendi, millel on arvutatud sünnikuupäev. Õigus on ka tulevastel emadel vanematoetus.
Millised on rasedus- ja sünnitushüvitiste maksimaalsed ja minimaalsed?
Põhimõtteliselt põhineb rasedus- ja sünnitushüvitise suurus viimase kolme kalendrikuu keskmisel netopalgal, mille eest töötasu on arvestatud. See ei võta arvesse ühekordseid makseid nagu puhkuse- või jõulupreemiad. Arvutamisel tuleb arvestada palgamaksuga, mille tööandja arvutusperioodil arvutas või pidas kinni. Fond maksab päevas maksimaalselt 13 eurot sünnitoetust.
Kui töötaja teenib päevas üle 13 euro neto, st rohkem kui 390 eurot kuus, on tööandja kohustatud tasuma vahe täiendamine rasedus- ja sünnitushüvitisele. Tavaliselt on see suurem osakaal. Seetõttu on rasedus- ja sünnitushüvitise taotlemisel tööandja toetuse taotlemine väga oluline.
Kui keegi teenib keskmiselt alla 390 euro neto kuus, on ravikindlustusseltsi sünnitoetus väiksem. Neil, kes ei ole kohustusliku tervisekindlustusega kaetud, on õigus saada föderaalsest kindlustusbüroost vähendatud sünnitoetust maksimaalselt 210 eurot. See kehtib naistöötajate kohta, kellel on eratervisekindlustus naistele, kellel on piiratud kindlustusega perekindlustus.
Rasedushüvitise arvutamiseks on vaja rasedus- ja sünnituskaitseperioodile eelnenud kolme kuu mahaarvamisi. Nende kolme kuu netopalk arvutatakse ümber kalendripäevaks. Näiteks kui tulevane ema teenib sel perioodil 2,750 eurot brutos, teeb see netopalgaks 1776 eurot.
Selles näites eeldame, et naisele maksti kolme kuu jooksul täpselt sama summa. Arve: (1776 eurot x 3) / 90 = 59.20 eurot See teeb 59.20 eurot kalendripäeva kohta. Kuna ravikindlustusfirma maksab ainult 13 eurot kalendripäeva eest, maksab tööandja 46.20 eurot.
Enamasti maksab suurema osa rasedus- ja sünnitushüvitisest tööandja. Kohustuslik tervisekindlustus maksab maksimaalselt 390 eurot kuus. Kui tulevane ema teenib arvutusperioodil rohkem kui 390 eurot kuus, on tööandja kohustatud tasuma vahe täiendamine rasedus- ja sünnitushüvitisele.
