Libiseva ketta levinumad põhjused
- Herniated ketas võib olla erinevatel põhjustel. Enamasti on see siiski füsioloogiliste vananemisprotsesside tulemus. Vanusega väheneb veesisaldus ketta tuumas üha enam.
Tegelikult on alates 20. eluaastast Intervertebral disk suudab hoida järjest vähem vett. Selle tulemusena väheneb kiulise ringi elastsus ja vastupidavus. Kui löökide, vibratsiooni või vale koormuse tõttu on rõhurõhk nüüd suurenenud, tekivad kiudrõngas praod.
Kui see rebeneb täielikult, viib see herniated ketas. Spetsiaalsete harjutustega suurendatakse koormust ja seeläbi Intervertebral disk on kergendatud. Harjutused leiate artiklist “Tagasi valu - mitte tugeva seljaga ”.
- Herniated ketas võib esineda ka noortel, näiteks spordi ajal tekkinud traumade või õnnetuste tagajärjel.
- Samamoodi võib selja vale laadimine põhjustada a libisenud ketas. See juhtub eriti raskete koormate valel tõstmisel ja kandmisel. Sest kui koormat tõstetakse painutatud seljaga, on Intervertebral disk koormus on 8–12 korda suurem kui kaal.
Mida ma võin oodata, kui külastan kahtlustatavate herniated ketastega arsti?
Anamnees Kui kahtlustate herniated ketast ise, on arsti külastamine vältimatu. Esmalt võtab arst üksikasjaliku anamneesi. See tähendab, et ta täpsustab: kas on olemas juba olemasolevaid tingimusi, kuna kaebuste olemasolu korral võis kaebustele eelneda tõstetrauma või mõni muu õnnetus, kus ja kuidas valu avaldub ja millised liigutused viivad sümptomite paranemiseni või süvenemiseni.
Kuigi kettaga seotud probleemid võivad kliiniliselt avalduda väga erineval viisil, on tüüpiline, et õrnaid liigutusi tajutakse meeldivatena. Asendite hoidmine ja kiired tõmblevad liigutused on seevastu valusad. Ülevaatus / palpatsioon Arst uurib ja palpeerib selgroogu, et tuvastada kõvenemist, pinget või survetundlikkust.
Lisaks kontrollib arst lihaste tundlikkust (rõhu, puudutuse ja temperatuuri tunnet) venitus valu ja lihased refleks. Nende tulemuste põhjal saab arst tavaliselt juba oletuse teha. Täpsema pildi saab arst siiski ainult funktsionaalsete testide abil (vt ülaltoodud testid).
Funktsionaalne läbivaatus Arst jälgib ka kõnnaku mustrit (tavaline kõndimine, varba-jalaga kõndimine, kannakõnd, jalakäigu välisserv) ja asjassepuutuvat isikut. Seejärel testib arst neutraal-null meetodil selgroo tugevust ja passiivset ning aktiivset liikuvust, et tuvastada liikumispiirangud, halvatus ja valulikud liigutused.
