Järelravi | Lipoomi ravi

Hooldus

Pärast tüsistusteta protseduuri, normaalsetes tingimustes, st väikeste pindmiste lipoomide korral, pole spetsiifiline järelravi vajalik. Operatsioon viiakse tavaliselt läbi ambulatoorselt, mis tähendab, et patsient saab praktiliselt kohe koju minna ja on täielikult funktsionaalne. Kui operatsioon oli siiski suur sekkumine, eriti kui lipoom tarniti suurema veresoonevarre kaudu, mis tuli ära hoida ja mis nüüd kannab operatsioonijärgse verejooksu ohtu, ei tohiks kirurg kohe pärast operatsiooni endale liiga palju koormust anda ja võib-olla saada survesideme või veelgi tugevama kompressiooni. Puuduseks lipoom kirurgia seisneb selles, et pärast lipoomi eemaldamist jäävad armid sageli alles, kuna sisselõige on tehtud nahaalusesse rasvkude (või isegi sügavamal). Need võivad mõnikord olla originaalist veelgi silmatorkavamad lipoom, mis on sageli suur pettumus eriti neile patsientidele, kes on operatsiooniga nõustunud kosmeetilistel põhjustel. Seetõttu on hädavajalik neid sellest asjaolust eelnevalt teavitada.

Rasvaimu ganglionile

Teine võimalus lipoomi ravi is rasvaimu. Seda mõnevõrra uuemat protseduuri kasutatakse peamiselt suuremate (üle 4 cm) lipoomide puhul, millel on pehme konsistents. Rasvaimu on vaevalt paljulubav kõrgema lipoomi korral sidekoe protsent, mis on seetõttu jämedam.

Seda meetodit ei soovitata kasutada ka käe või käe lipoomide korral närvikahjustusi on liiga kõrge. Selleks vajalikud kanüülid rasvaimu sisestatakse kehasse väga väikeste naha sisselõigete kaudu, misjärel võib toimuda rasvaimu. Vahepeal on seda protseduuri edasi arendatud, nii et on võimalik eemaldada veelgi suuremad nahaalused lipoomid jätmata a mõlk pärast naha alla.

Edasine eelis on see, et alles on jäänud väga väikesed armid. Sellel meetodil on aga kaks otsustavat puudust: esiteks ei ole lipoomi eemaldamine rasvaimu abil sageli lihtne. Kui aga kehasse jäävad ainult üksikud rasvkasvaja rakud, suurendab see kasvaja kordumise (= kasvaja tagasilanguse) riski, mis põhimõtteliselt toimub ka pärast operatsiooni, kuid on siin palju madalam. Teiseks kahjustavad rakud imemisega tavaliselt tõsiselt mehaaniliselt, mis pole esialgu tegelikult halb. Kui aga nende suhtes tuleb läbi viia histoloogiline uuring, et oleks võimalik välistada a liposarkoom, tekib patoloogi jaoks probleem, kuna hindamiseks saab kasutada vaid väheseid terveid rakke ja need näivad mõnikord nii muutunud, et vaevalt saab neid pidada tegeliku kasvajakoe esindajateks.