Kõhuarteri kaltsifikatsioonid

Sissejuhatus

Kõhuõõne lupjumised tuiksoon on ladestumine veri rasvad ja jääkained kõhuarteris. Need hoiused lubjastuvad anuma seinas toimuvate reaktsiooniprotsesside tulemusena. Enamikul juhtudel on kaltsifikatsioon aordi kaasneb teiste lubjastamine laevad. Sellised lupjumised viivad vereringehäired ja võib seega põhjustada eluohtlikke tüsistusi.

Mis põhjustab kõhuarteri lupjumist?

Kõhu aordi lupjumise põhjused on mitmekordsed, enamik neist on seotud meie praeguse eluviisiga. Nende veresoonte lupjumise riskifaktorid on peamiselt suured veri lipiidide tase. Kõrge vererõhk, kroonilised haigused nagu diabeet (Veresuhkur haigus) ning alkoholi ja nikotiin suurendada ka kõhu aordi lupjumise riski.

Eluviis aitab kaasa nendele riskifaktoritele, mida iseloomustab vähene liikumine, liigne toiduvarustus, eriti ebatervislik toit, ja ebatervislike stimulantide kättesaadavus. Kõik need tegurid võivad veri laevad ja seeläbi aidata kaasa kõhu aordi lupjumisele. Näiteks haigus diabeet viib kõrge suhkru tasemeni veres.

Seejärel ladestub suhkur vere seintele laevad, koos rasvatilkadega, mis ka ujuk vere lipiidide kõrge sisalduse tõttu veres. Anuma sein üritab neid ladestusi eemaldada, kuid selle käigus tekivad reaktsioonid ja anuma seinad lubjastuvad. Seda efekti võimendab kõrge vererõhk. vererõhk paneb anuma seinad pingesse ja vähendab nende vastupanuvõimet.

Kuidas diagnoosida kõhu aordi lupjumist

Kõhu aordi lupjumise diagnoosimisel tuleb kõigepealt kaaluda riskifaktoreid ja vereanalüüse. Kui vere lipiidisisaldus on kõrge, siis kõrge Veresuhkur tasemed ja kõrge vererõhk avastatakse, uuritakse tavaliselt anumaid. Siin võib kõigepealt proovida teha ultraheli kõhu aordi uurimine.

Kui kahtlus leiab kinnitust, an angiograafia tehakse sageli, st anumate pildistamine kompuutertomograafia abil. See võimaldab järeldusi haiguse tõsiduse ja kaltsineerimisest tingitud anuma kitsenemise kohta. Seejärel saab teha terapeutilisi otsuseid.

In ultraheli, kõhu aordi lupjumist võib täheldada eriti veresoonte seinte tugeva heleduse korral. Kaltsifikatsioon sisaldab palju kaja, st see peegeldab paljusid ultraheli lained ja saadab need tagasi allikale ehk andurile.

Ultrahelipildil näib lubjastumine seega valge. Selle taga on nn helivari ehk pildi tumenemine. Enamikul juhtudel a Doppleri sonograafia täiendavalt.

Selle uuringu käigus mõõdetakse vere voolamise kiirust anumas. Tavaliselt peaks ekraanile ilmuma anuma sinine või punane värv. Kuid lubjastumine põhjustab turbulentsi, mis ilmub kollakasvalgete värvikoodidena. Nende voolukiiruste abil saab hinnata lubjastumisest tulenevat piirangut.