Luu abstsessid (luu mädanik) nimetatakse ka osteomüeliit. Siin eristatakse endogeenset ja eksogeenset vormi. Endogeenne vorm on põhjustatud bakterid (eriti stafülokokid, Pseudomonas ja Proteus) veri poolelt ehk poolt bakterid aasta veri.
Eksogeenne vorm tekib tavaliselt pärast pehmete kudede murdumist või vigastamist. Selle traumaava kaudu bakterid võib seejärel luu rännata ja luuni viia mädanik. Endogeenset vormi leidub peamiselt noorukites (kuni 16-aastased), samas kui täiskasvanud nakatavad endogeenset vormi vähem.
Luu abstsessi sümptomid
Ägeda luuga patsiendid mädanik tavaliselt kurdavad külmavärinad, kõrge palavik ja neil on kõrgenenud leukotsüütide väärtused ja nn vasak nihe (suurenenud noored ja ebaküpsed veri rakud). Lisaks on kohalik surve valu abstsessi kohas ja sellega kaasnev ümbritseva koe pastaline turse. Krooniliste abstsesside korral on oht fistul moodustumine. Sellisel juhul ei ole patsiendi kaebused tavaliselt nii ägedad kui ägedas vormis.
Diagnoos
Esiteks vereanalüüs annab esmase ülevaate haiguse tõsidusest. Aasta tõusu ajal palavik, tuleks võtta verekultuure, et saada vastav idutõend. An röntgen vastava luu osakaal võib anda luu abstsessi kerge heleduse tõttu (tavaliselt haiguse alguses).
Mida kaugemale luu mädanik areneb, seda vabamalt ilmub luu struktuur vastavas kohas. Lisaks sellele ultraheli, MRI või luustik stsintigraafia saab läbi viia. Operatsiooni ajal võib vastavate bakterite saamiseks teha ka määrdumist.
Luu abstsessi teraapia
Luu abstsessi tüsistused
Esiteks on oht, et äge abstsess võib areneda krooniliseks vormiks, mis kordub ikka ja jälle ning mida tuleb mitu korda opereerida. Pärast abstsessi kirurgilist eemaldamist, põletikku, haavade paranemist võivad tekkida häired ja operatsioonijärgsed infektsioonid, mistõttu on vajalik korduv operatsioon. Äärmuslikel üksikjuhtudel võib osutuda vajalikuks kahjustatud jäseme amputeerimine, et kaitsta keha eluohtliku toime eest veremürgitus.
