Madala vererõhu lühiajalised tagajärjed Millal madal vererõhk ohtlikuks muutub?

Madala vererõhu lühiajalised tagajärjed

Lühiajaliselt madal veri rõhk (hüpotensioon) võib põhjustada vereringe tasakaalustamatust. Eriti õhukese kehaehitusega noortel naistel esineb sagedamini mitu sekundit kestvat minestust (teadvusetust), mis on tavaliselt pöörduv. Nendest teatavad ennekõike sellised hoiatusmärgid nagu pearinglus ja silmade mustamine. Need sünkoopiad võivad kukkumise korral ohtlikuks muutuda.

Liiga madala vererõhu pikaajalised tagajärjed

If veri rõhu väärtused (hüpotensioon) on mõõdukalt vähenenud ja ei põhjusta mingeid konkreetseid sümptomeid (eriti minestust), neid ei tohiks üldjuhul pidada ravi vajavateks. Vastupidi, pole tõendeid nii madalast veri rõhuväärtused kahjustavad seadet kardiovaskulaarsüsteem pikas perspektiivis. Vastupidi, hüpotensioonil on veresoonte süsteemile kaitsev toime.

Kuid ülalnimetatud sümptomite ilmnemisel tuleb hüpotensiooni ravida terapeutiliselt. Oluline on vältida võimalikke tüsistusi, näiteks kukkumisi või pidevat töövõime langust jne. Pikemas perspektiivis, madala vererõhk mille põhjuseks on ruumala puudumine, võib kriitiliseks pidada neeru verevoolu võimalikku vähenemist.

Nagu neerudes tuiksoon stenoosi tagajärjel väheneb glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR). Pikas perspektiivis võib tekkida näiteks neerupuudulikkus. Mitmete teadete kohaselt vähendas hüpotensioon ja sellega seotud verevarustus aju suurendab riski insult.

Pikaajalised tagajärjed võivad ilmneda ka näiteks siis, kui hüpotensiooni ajal tekivad korduvad kukkumised. Eriti vanematel inimestel (nt reieluu kael luumurrud) või rasedad naised (nt lootele) need võivad põhjustada tõsiseid pikaajalisi tüsistusi. Meie järgmine artikkel võib teile ka huvi pakkuda: madal vererõhk ja kõrge pulss

Kas liiga madala vererõhu taga võib olla mõni tõsine haigus?

Liiga madal vererõhk (hüpotensioon) võib olla tõsine seisund. Eelkõige tuleks hüpotensiooni põhjusena välja jätta orgaaniline haigus. Näiteks teatud südame rütmihäired (sh kodade virvendus, uuesti naasmine tahhükardia, Jne)

on seotud hüpotensiooniga. Neid tuleb viivitamatult ravida antiarütmikumidega. Hüpotüreoidism võib seostada ka hüpotensiooniga, eriti Hashimoto vormis türeoidiit. See on autoimmuunse vahendatud haigus.

Suureneb edasiste autoimmuunhaiguste risk (nt diabeet 1. tüüpi mellitus). Oluline on leida vastsündinud hüpotoonuse diagnostiline põhjus koos kaasuvate sümptomitega. Kliinilist uuringut tuleks ennekõike täiendada ultraheli uurimine süda (ehhokardiograafia).

See võimaldab välistada hüpotensiooni orgaanilised põhjused. Ehhokardiograafiline uuring näitaks näiteks märke südamerütmihäired or süda ebaõnnestumine (südamelihase nõrkus). Samuti võiks teile huvi pakkuda järgmine teema: mida teha, kui teil on madal vererõhk, madala vererõhu põhjused