Sünonüümid laiemas tähenduses
Digitaalne mammograafia, magnetresonantstomograafia, galaktograafia, mammograafia sõeluuringud
Sissejuhatus
Mammograafia on nn pildistamisprotseduur. Tavaliselt Röntgen pilt rinnast tehakse kahes tasapinnas (kahest erinevast suunast). Sel eesmärgil pigistatakse mõlemad rinnad mõne sekundi jooksul üksteise järel kahe pleksiklaasist plaadi vahele.
Kokkusurumine tagab koe laialivalgumise ja seda saab paremini hinnata, kuna vähem kude on peal. Uuring viiakse läbi seisvas asendis. Mammograafia tulemuste hindamiseks kasutatakse BI-RADS klassifikatsiooni (rindade kuvamise repostimine ja andmesüsteem): I etapp: puuduvad leiud II etapp: kindlasti healoomulised leiud (nt rindade tsüstid) III etapp: tõenäoliselt healoomulised leiud ; kontroll on vajalik IV etapp: tõenäoliselt pahaloomulised leiud; vajalik on biopsia (= koeproov) V etapp: tugevalt kahtlased leiud, vajalik on biopsia 0 etapp: diagnoosimine pole teostatav
Mammograafia täpsus
Mammograafia tundlikkus on 85–90%. Tundlikkus on testi tundlikkus haiguse suhtes. Teisisõnu kirjeldab see testi kvaliteeti, et tunnustada haigeid inimesi haigetena.
Tundlikkus 85-90% tähendab, et 10-15% patsientidest rinnavähk seda meetodit ei tuvastata. Mammograafial on seetõttu suhteliselt hea tundlikkus. See on siiski suhteliselt ebamäärane.
Spetsiifilisus näitab meetodi õigesti negatiivsete tulemuste arvu, st kui palju terveid inimesi tunnistatakse õigesti terveks. Fibroadenoomid (healoomulised rinnakasvajad), rindade tsüstid või kaltsifikatsioonid võivad teatud tingimustel välja näha rinnavähk mammograafias. Seega, kui leiud on küsitavad, tuleks alati mõne aja pärast teha kontrolluuring või koeproovi uuring (biopsia) tuleks läbi viia.
Kiirguse kokkupuude
Nagu igaüks Röntgen uuring (röntgen), mammograafia viib ka keha kiirituseni. Kasutatava eritehnika tõttu on need kokkupuutetasemed mammograafias isegi kõrgemad kui röntgenikiirgus luud. Rinnakude (naisrind) on seda tüüpi kiirguse suhtes noorelt eriti tundlik.
Seetõttu ei tohiks alla 20-aastaseid naisi mammograafiale viia. 20–35-aastastel naistel tuleb riski väga hoolikalt kaaluda ja vajadusel kasutada muid diagnostilisi meetodeid. Lisaks ei paku alla 40–50-aastaste naiste mammograafia sõeluuring (vt selgitust allpool) vastavalt praegustele teadmistele mingeid eeliseid, kuna mida noorem on naine, seda suurem on valepositiivsete leidude osakaal. Seda võib muu hulgas seletada nooremate naiste rindade suurema koetihedusega (mis raskendab ka Röntgen pilt). Seega healoomulisi muutusi ei tuvastata ning need on tegelikult tarbetud ja valulikud biopsia sooritatakse, rääkimata psühholoogilisest stressist aja jooksul kuni negatiivse biopsia tulemuseni (negatiivne tähendab: ei vähk).
