Funktsionaalne düspepsia (FD) on määratletud Rooma konsensuskonverentside poolt ja klassifitseeritud kui "funktsionaalsed gastroduodenaalsed häired".
Düsfunktsionaalne düspepsia esineb siis, kui esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest:
- Varajane küllastustunne, nii et normaalse suurusega osi ei saa süüa.
- Einejärgne ebameeldiv täiskõhutunne (pärast söömist).
- Epigastriline valu (epigastriline tähendab “ülakõhule (epigastriumile viitamine)”).
- Epigastriline põletus
JA puuduvad tõendid struktuurimuutustest (sealhulgas söögitoru-gastro-duodenoskoopia (EGD) leiud), mis suudaksid neid avastusi piisava tõenäosusega seletada.
Sümptom (id) peab olema olnud vähemalt kolm kuud ja see peab olema ilmnenud vähemalt kuus kuud enne diagnoosi.
Rooma IV kriteeriumid klassifitseerivad funktsionaalse düspepsiaga patsiente diagnostilistel ja terapeutilistel põhjustel:
- EPS (epigastriline valu sündroom; Epigastrilise valu sündroom) - toidust sõltumatu juhtiv epigastriline valu või epigastriline rühm põletaminevõi.
- PDS (pärast sööki Stress Sündroom; Söögijärgne distressi sündroom) - söömisest sõltuva söögijärgse täiskõhuga rühm, iiveldusja varajane täiskõhutunne.
Rooma kriteeriumide järgi eristatakse ka:
- haavand-taoline (“haavandilaadne”) düspepsia.
- Düsmotiilsusega seotud düspepsia (vererõhu liikumise vähenemine või kiirenemine) kõht).
Vt ka jaotist „Sümptomid - kaebused“ jaotises „Düspepsia iseloomustamine sümptomite põhjal“.
Tack J. et al. pakuvad veel ühte alaklassi, mis kajastub Rooma IV kriteeriumides:
Söögijärgne distressi sündroom:
- Ebameeldiv täiskõhutunne pärast söömist
- Varajane küllastumine, mille tõttu tavalist sööki ei saa lõpetada
- Tunne puhitus ülakõhus.
Epigastrilise valu sündroom:
- Valu või põletustunne epigastriumis
- Valu tekib perioodiliselt
- Valu ei esine üldistatult ega ülakõhu või rinna muudes piirkondades
- Ei vabanenud soolestiku liikumisest ega kõhupuhitusest (ladina keeles flatus “tuul”)
