Mis on laste stressitegurid?
Kuigi laste ja täiskasvanute stressireaktsioon võib olla väga sarnane, on vallandavate tegurite vahel suured erinevused. Seega sotsiaalne stressitegurid tavaliselt mängivad lastel veelgi suuremat rolli. Üheks juhtivaks stressitekitajaks selles kontekstis on pereprobleemid, nagu lahutus, aga ka vanema kaotus.
Lapsed taluvad seda tavaliselt vähem kui täiskasvanutel. Kui üks kahest vanemast lahkub perekonnast, pole lastel sageli mitte ainult igapäevaelus kallimat, vaid lapse mõte perekonna turvalisusest puruneb ja usaldus kaob. Lisaks on turvalisuse puudumine või usalduse puudumine laste jaoks olulised stressiallikad.
Lisaks tavapärased arengusammud, näiteks käimine lasteaed või kool, võib põhjustada lastele tohutut stressi, kuna nad peavad kohanema täiesti uue sotsiaalse kontekstiga ja tavaliselt on alguses uued nõudmised valdavad neid. Ei tohi alahinnata ka esinemissurvet, mida paljud lapsed oma vanemate käes kannatavad. See võib kiiresti põhjustada ülekoormuse tunnet. Kas kahtlustate, et teie laps põeb depressiooni? Meie järgmine artikkel aitab teil selle õigeaegselt ära tunda ja kõrvaldada: Laste depressioon
Kuidas saab stressitegureid vähendada?
Kui kavatsetakse enda stressitaset vähendada, peaksite alati kõigepealt endalt küsima stressitegurid vallandada tugevaima stressireaktsiooni. Kui need on tuvastatud, saab oma stressi taseme vähendamiseks kasutada erinevaid strateegiaid. Kõige banaalsem meetod on stressitegevuse vähendamine või vältimine. Kuna aga sageli on töö või pereülesanded kõige tugevamad stressorid, pole selline rakendamine tavaliselt võimalik.
Selle asemel tuleks proovida suurendada enda stressitaju ja stressiresistentsust. Seega mitu lõõgastus Uuringute harjutused võivad näidata stressitakistuste selget suurenemist. Nende hulka kuuluvad näiteks progresseeruv lihas lõõgastus või selle teatud vormid jooga.
Muud spordivormid, näiteks sörkimine, võib avaldada ka positiivset mõju. Lisaks on viimastel aastatel välja töötatud mitu igapäevast strateegiat stressiga toimetulemiseks. Need hõlmavad näiteks päevaks konkreetsete saavutatavate eesmärkide seadmist, paremat ajaplaneerimist või meeldiva töökoha loomist. Lisaks peaks alati olema eesmärk saavutada ühtlane tööelu tasakaal".
Kõik selle sarja artiklid:
