Mitme une latentsuse test on unemeditsiini diagnostikaaparaadi test, seda kasutatakse eriti unehäired, une tekkimine ja unehäired ning narkolepsia diagnoosimine.
Mis on mitme une latentsuse test?
Kui patsiendid tulevad arsti juurde suurenenud päevase unisuse käes, siis põhjuse selgitamiseks kasutatakse lisaks unelaboris toimuvale polüsomnograafiale ka mitmekordse une latentsi testi. Mitme une latentsuse test on Ameerika une uurijate välja töötatud ja seetõttu nimetatakse seda algselt ka mitme une latentsuse testiks, saksa keeles ei saanud ingliskeelne nimetus siiski üldtunnustatud olla. Mitme une latentsuse testi esimene kliiniline kasutamine oli 1976. aastal, kui seda kasutati päevase unisuse suurenemise kalduvuse uurimiseks. Varsti võis tuvastada REM-une niinimetatud uneperioodid, mis on narkolepsia diagnostikas tänapäevalgi olulised. MSLT on narkolepsia usaldusväärseks avastamiseks kõige olulisem uneravimitest. Unemeditsiinis on mitme une latentsuse test samuti lühendatud MSLT. Kui patsiendid pöörduvad arsti juurde suurenenud päevase unisuse käes, kasutatakse nn unelaboris lisaks polüsomnograafiale ka põhjuste selgitamiseks mitmekordse une latentsi testi. Eelkõige narkolepsia, mis võib viima spontaanse sügava unega isegi päevasel ajal, on see tavaliselt seotud enneaegsete REM-perioodidega. Neid saab visualiseerida graafilises hindamises, kasutades diagnoosi kinnitamiseks mitme une latentsuse testi.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Unemeditsiinis tehakse mitme une latentsuse test tavaliselt paralleelselt polüsomnograafiaga. Selleks kutsutakse patsient õhtul unelaborisse, ühendatakse mitmete elektroodide kaudu mõõteseadmetega ja palutakse seejärel magama jääda, nagu oleks ta oma voodis. Elektroandurid saavad testi tegemisel registreerida, kas, millal ja kui sügavalt subjekt magama jääb. MSLT koosneb mitmest ringist. Erinevalt ambulatoorsest polüsomnograafiast pole mitmekordse une latentsuse testil kaasaskantavat salvestusseadet, mida patsient saaks koju viia. Seega tuleb MSLT tingimata läbi viia unelaboris. Enamik Saksa haiglate unelaboreid on seotud sisehaiguste osakondadega. Saksa unemeditsiini selts soovitab viis tundi 2-tunnise intervalliga, need mõõtmisintervallid algavad umbes kolm tundi pärast öist polüsomnograafiat, millele eelneb seega tavaliselt mitme une latentsitest. Testiisiku une-ärkveloleku rütmi usaldusväärseks hindamiseks on vaja pidada nn unepäevikut. MSLT üksikasjalikus versioonis peaks katse tegelikule sooritusele eelnema kuue tunni pikkune pidev uneperiood. Lühendatud testversioon on mõttekas ainult siis, kui selles oli juba toimunud vähemalt kaks lühendatud REM-uneperioodi, SOREM. Enne testi sooritamist tuleb kõik stimulandid või rahusti erapooletu tulemuse saamiseks tuleb ravimid katkestada. Toidu tarbimine või kofeiin tarbimine võib ka testväärtusi võltsida. Testipäeval tuleks vältida rasket füüsilist tööd, samuti liiga pikka päikese käes viibimist. MSLT sisaldab täieliku testina EEG, EOG, EMG ja EKG. Seega aju mõõdetakse laineid, tõmblemine silmalaugude liigutused REM-une ajal, skeletilihaste reaktsioon kui ka süda. Pärast seda, kui patsient on asunud mugavas asendis, palutakse tal magama jääda. Kui see õnnestub, äratatakse patsient pärast mõõtmist uuesti üles ja tal palutakse voodist lahkuda, et vältida järgmise jooksuni magamist. Hindamine hõlmab eelkõige REM-unekäitumise analüüsi, samuti uinumis latentsi ja une etappe. Kui patsient ei saa magama jääda, lõpeb mõõtetsükkel 20 minuti pärast. Kõigist MSLT mõõtmisparameetritest luuakse visuaalne pilt, nn hüpnogramm. Narkolepsia päevase unisuse kliiniline hindamine ei põhine kunagi ainult MSLT-i tulemustel, vaid ka teatud veri väärtused, füüsilised uuringud ja haiguslugu.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
MSLT õige toimimine sõltub üldistest tingimustest unelaboris ja eeleanalüütikast, kusjuures patsiendi testidele vastav käitumine on eriti oluline. Saksa unemeditsiini selts on avaldanud juhised testi korrektseks läbiviimiseks, kuid mitte iga unelabor ei järgi neid, nii et testi soorituses võib olla erinevusi. MSLT-i toimimist peetakse eriti personalimahukaks, sest patsienti tuleb enne uuringut, uuringu ajal ja ka pärast seda pidevalt jälgida. Ainult meditsiinilise ja mittemeditsiinilise personali jaoks, kellel on piisav unemeditsiini kogemus, tuleks usaldada MSLT-i täitmine. Kui mõõtmise kõrvalekalded on liiga suured, võib testi korrata ka mõnes unekeskuses juba tavapraktikaks, et välistada võimalikult palju veaallikaid. Eriti ei saa pärast esimest ööd unelaboris tehtud testi tulemusi kasutada, unearstid räägivad ka esimese öö nähtusest. MSLT erineb nn mitmekordsest ärkamistestist peamiselt lamavas asendis, ruumi heleduses ja soovis magama jäämise asemel ärkvel püsida. Tõeliselt kehtivate testitulemuste saamiseks tuleb järgida standardseid testitingimusi vastavalt Saksamaa Unemeditsiini Seltsi spetsifikatsioonidele. Katse spetsifikatsioonidest kinnipidamine tuleks läbi töötada ja dokumenteerida, kasutades iga patsiendi loetelu. Magamistuba ise on samuti oluline. Seda peaks olema võimalik täielikult tumedaks muuta, ilma et jääks valgust lihtsalt avatud kardinate või tänavavalgustuse valgustusest. Samuti on hädavajalik absoluutne vaikus magamistoas. Kuna seda ei saa alati tagada, saab kõrvapulgad kasutada ka jääkmüra kõrvaldamiseks. Kehtivate tulemuste jaoks on ka magamistoa optimaalne temperatuuri reguleerimine oluline.
