Hyperemesis gravidarum (sünonüümid: äärmuslik hommikune haigus, ICD-10-GM O21: liigne oksendamine ajal rasedus) on tugev oksendamine raskusjõu (raseduse) ajal.
RHK-10-GM järgi eristatakse järgmisi hüperemeesi gravidarumi vorme:
- RHK-10-GM O21.0 Kerge hüperemees gravidarum Sisaldab: kerget või täpsustamata hüperemeediat, ilmneb enne 20. rasedusnädala lõppu.
- RHK-10-GM O21.1 Ainevahetushäirega hüperemees gravidarum, sh: enne 20. rasedusnädala lõppu ilmnenud hüperemeedis gravidarum koos ainevahetushäirega, näiteks:
- Dehüdratsioon (vedelike puudus).
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur)
- Elektrolüütide tasakaalu rikkumine (soolade tasakaal)
- RHK-10-GM O21.2 hiline oksendamine ajal rasedus Sealhulgas: ülemäärane oksendamine, ilmneb pärast 20 rasedusnädalat.
Kliiniliselt saab eristada kahte raskusastet:
- 1. aste: hüperemees koos haigusetundega ilma metaboolse rööbasteta eemaldamiseta.
- 2. aste: hüperemees koos väljendunud haigustunde ja metaboolse rööbastelt eemaldumisega.
Levimus (haiguste sagedus): gravidarumi oksendamine (hommikune haigus) esineb gravitatsiooni alguses kuni 50% naistest (rasedus). Tavaliselt taandub see hiljemalt 16. (-20.) Rasedusnädalaks, kuigi kuni 20% juhtudest võivad sümptomid püsida kogu gravitatsiooni vältel. Eriti sageli mõjutavad esmasünnitajaid ja rasedusi, kellel on mitu rasedust. Hyperemesis gravidarum viitab hommikuse haiguse liialdatud vormile, st püsivale oksendamine sagedusega rohkem kui viis korda päevas, kehakaalu langus üle 5% kehakaalust või> 3 kg, väljendunud haigusetunne ning halvenenud toidu ja vedeliku tarbimine. Seda esineb kuni 2% rasedatel. Ligikaudu 0.5-1% rasedatest naistest seisund võtab nii ema kui ka sündimata lapse jaoks ähvardavaid vorme.
Käik ja prognoos: Emesis gravidarum ei vaja tavaliselt erilist ravi. Dieedimeetmed on piisavad. Hyperemesis gravidarum nõuab statsionaarset ravi, kuna vedeliku ja elektrolüütide kadu võib olla märkimisväärne. Parenteraalne toitumine (kunstliku toitumise vorm, mis möödub seedetraktist) võib olla vajalik.
