Põhjustab
Põhjus a nahalööve allergia tõttu on sarnaselt teiste allergiliste reaktsioonidega organismi sensibiliseerimine ainete suhtes, mis on tegelikult kahjutud. Neid nimetatakse allergeenideks. See sensibiliseerimine toimub kahes faasis, kusjuures esimene faas jääb sümptomiteta.
Selle esimese kontakti käigus moodustuvad keha enda immuunrakud, mis vastava aine uuesti tuvastamisel käivitavad immuunreaktsiooni. Teisel kokkupuutel põhjustab see immuunreaktsioon näiteks kontakti ekseem. Keha, antud juhul nahas esinevad kaitserakud, käsitleb ainet ohuna.
Selle eksliku reaktsiooni eest vastutavad peamiselt T-rakud (vt: valge veri rakud). Kui nad on ilmselt kahjuliku allergeeni suhtes sensibiliseeritud, käivitavad nad põletikulise reaktsiooni, näiteks histamiin, iga järgneva kontaktiga, vabastades messenger-aineid. Seda protsessi tuleb eristada nn toksilisest või ärritavast kokkupuutest ekseem, mis on põhjustatud naha ülekoormamisest tegelikult kahjulike ainetega.
Allergilise kontakti korral ekseem, käivitavad reaktsiooni tegelikult kahjutud ained. Väga sageli on need metallid nagu nikkel või kromaat, aga ka lõhna- ja säilitusained, lateksi- ja kummitooted või mitmesugused kosmeetikatooted. A toiduallergia võib olla ka vallandaja ja sel juhul võib lööve sageli olla üsna laialivalguv. Kui lööve tekib peamiselt pärast piima ja piimatoodete tarbimist, võib esineda piimatalumatus. Allergiasarnaste sümptomite teine käivitaja võib olla nn pseudoallergia, näiteks higiallergia.
- Nahalööve põhjustab
- Ristallergia
- Nahalööve tomatitest
- Nikkelallergia sümptomid
Diagnoos
Diagnoos põhineb peamiselt nahaleidudel kombinatsioonis haiguslugu. Siiski võib olla keeruline luua seost käivitava aine või ajahetkega, eriti pikaajalise kutsealase sensibiliseerimise korral. Lisaks kasvõi naha abil biopsia ja järgneva analüüsi põhjal ei ole naha muutuse tõttu võimalik öelda, kas päästik oli allergiline või mürgine / ärritav.
Kuid viiteid sellele võib väga hästi leida tavaliste allergiatestide abil (vt: peamine artikkel Allergiadiagnostika). See hõlmab epikataanset testi (või plaastritesti). Selles testis kantakse seljale spetsiaalsete plaastrite abil potentsiaalselt allergiat põhjustavad ained. Seejärel saab võimaliku nahareaktsiooni lugeda, tavaliselt 48 või 72 tunni pärast. Õige kasutamise korral on võimalik tuvastada või välistada suur hulk allergeene.
Kõik selle sarja artiklid:
