. tarsaal tunneli sündroom on üks närvide ahenemise närvide kokkusurumise sündroomidest. Eristatakse eesmist ja tagumist tarsaal tunneli sündroom. Eesmine tarsaal tunneli sündroom mõjutab N. fibularis profundus.
Tagumise tarsal tunneli sündroomi korral surutakse sääreluu närv nn tarsal tunnelis. Mõlemad pärinevad istmikunärvi (“Istmikunärv”). Tagumise tarsal tunneli sündroom esineb sagedamini.
Sääreluu närv kulgeb mööda tagumist alumist osa jalg külgjalale kuni jalatallani. See varustab vasika ja jala motoorset lihast ning on seega muu hulgas vastutav varbakõnni eest. See varustab vasika ja jalatalla tundlikku osa. Seda saab oma sisemuse taga kitsendada pahkluu. Siin asub nn tarsal tunnel, mida piirab luud seestpoolt ja väljastpoolt riba, Retinaculum flexorum või Ligamentum laciniatum.
Eesmise tarsal tunneli sündroom
Eesmise tarsal tunneli sündroom on N. fibularis profundust (mõnikord vananenud ka N. peroneus profundus) mõjutav närvide ahenemise sündroom. Seega on sünonüüm ka “fibularise sündroom”. N. fibularis profundus on N. fibularis communise närviharu, mis omakorda on N. ischiadicuse närviosa (fibularise osa).
See jaguneb kaheks närve poplitea fossa kohal: N. fibularis communis ja N. tibialis. Lisaks N. fibularis profundusele tekitab fibularise osa ka N. fibularis superficialis. Kaks närviharu eralduvad fibula piirkonnas juhataja, täpsemalt M. fibularis longus.
Kuid fibulaarse närvi peamine sümptomaatiline haru on N. fibularis profundus. Eesmise tarsal tunneli sündroomi põhjuseks peetakse närvide kokkusurumist pahkluu kuna närv kulgeb mööda sidemestruktuuri all, on Retinaculum extensorum inferius (kirjanduses nimetatud ka Ligamentum cruciforme'ks). Lisaks retinakulumile võib lihaste struktuur, M. extensor hallucis brevis, põhjustada ka närvide kokkusurumist.
Kitsenduse võib esile kutsuda kõrgete kingade sagedane kandmine. Samuti võivad sümptomeid süvendada suusasaapad ja mägironimisjalatsid. Nagu paljude teiste närvikitsendussündroomide puhul, on sagedane põhjus tendosünoviidi esinemine, kuna kahjustatud piirkond paisub N. fibularis profunduse arvelt.
Kuid ka pärast vigastusi võib esineda a ganglion (= ülakülg, kasvajakoe muutused liigesekapslites või kõõluste kestades) või diabeet suhkruhaigus võib tohutult suurendada eesmise tarsaaltunneli sündroomi riski. Lõpuks - rasedus või krooniline vereringehäire võib ka N. fibularis profundust kokku suruda. Eesmise tarsaalkanali sündroomi saab ravida lümfiringe massaz, steroidide lokaalne infiltratsioon ja lokaalanesteetikumid, salvid ja sisetallad. Kui patsient ei reageeri konservatiivsele ravile, tehakse tavaliselt operatsioon.
Kõik selle sarja artiklid:
