Põlveliigese tipu sündroomi paranemine | Patellaarse otsa sündroom

Patellaarse otsa sündroomi paranemine

Alates Patellaarse otsa sündroom on häire, mis tekib muu hulgas liigse või pikaajalise kokkupuute tõttu, ravi sõltub ühest tõhusast ravist, mida patellaripuu sündroomi ravimiseks pole. Teraapia koosneb erinevatest komponentidest, mis on

  • Järjepidev teraapia ja sageli ka initsiaal
  • Järjepidev kergendus.
  • Vaikus,
  • Füsioteraapia,
  • Suunatud tugevdusharjutused ja
  • Meditsiinilisemalt või
  • Füsioterapeutiline teraapia.

Prognoos

Konservatiivne teraapia on paljudel juhtudel paljulubav, kui täheldatakse piisavat spordipuhkust. Lintsidemete ja ortooside leevendamise ning pehme kingatalla korral on võimalik vältida kordusi või haigusi. Kirurgilise ravi järgse edukuse määr on kirjanduses märgitud 70–90% headest ja väga headest tulemustest. Sageli toimub aga spetsiifiline tagasitulek madalamal sportlikul tasemel.

Kui põlvekedraotsa sündroom esineb esimest korda, tuleks koormust oluliselt vähendada, mõnel juhul isegi mõni päev täielikult puududa. Sel viisil põletik, mis on tekkinud põlveliigese suudab paraneda. Mõnel juhul on see sümptomite leevendamiseks esialgu piisav.

Füsioterapeutiline ravi ägedas faasis viiakse läbi kuumuse ja külma rakenduste abil ja ultraheli. Hiljem kasutatakse spetsiaalseid stabiliseerimis- ja tugevdusharjutusi Kõõlused põlve. Spetsiaalse kandmine põlve sidemega aitab ka oluliselt vähendada valu ja edendavad paranemist.

Harvadel juhtudel ei saa põlvekedra kõõluse sündroomi konservatiivselt ravida. Sellistel juhtudel on näidustatud operatsioon, mis 70–90% -l patsientidest viib umbes 2–6 kuu pärast taas täieliku sportliku võimeni. Parim teraapia on siiski profülaktika.

Selles kontekstis ei tohiks põhjalikku sporditegevust liiga kiiresti suurendada, et põlv ei oleks ülekoormatud. Piisav paus sporditegevuste vahel on samuti oluline, et anda põlvele piisavalt aega taastumiseks. Ametikoha väärkohtlemise korral jalg, O- või X-jalgade tähenduses võivad spetsiaalsed sisetallad ära hoida põlvekedra varba sündroomi.

Kõik need profülaktilised meetmed kehtivad ka siis, kui põlvekedra kõõluse sündroom on olemas ja kaebusi pole või on vähe. Nii saab vältida põlvekedra kõõluse sündroomi kordumist. Lisaks parandavad üksikud meetmed patsiendi elukvaliteeti. See sõltub kõõluse muutuste ulatusest ja sellest tulenevalt piisava teraapia ning õigete harjutuste rakendamisest.

  • Soojendus enne spordiala ja üksikasjalik
  • Venitus harjutused enne ja pärast sporti.
  • Venitusharjutused ja
  • Siduge paranemisvõimalused kinni ja lühendage paranemise aega.