Parureesi ei saa ravimitega ravida. Kuid seda saab positiivselt muuta käitumuslik teraapia. Enne alustamist ravi, aga füüsilised põhjused, näiteks eesnääre laienemine, eesnääre vähk or kusiti kitsendus peab spetsialist välistama. Parurees ravi on järgmise struktuuriga: Enne teraapiat tehakse väga üksikasjalik diagnostika, et teraapiat saaks optimaalselt kohandada parureesiga patsiendiga.
Parureesihaigele selgitatakse, kuidas põis töötab ja miks põis ei taha mõnes olukorras töötada, nagu parureesi põdev inimene sooviks. Seejärel tuletatakse sellest harjutused, mis aitavad parureesist üle saada.
Parurees: ravi harjutuste abil
Parureesi teises osas ravi, siis tehakse harjutusi ja sageli viima urineerimisprobleemide olulise paranemiseni. Keha peaks õppima, et tualettruumi olukord on täiesti kahjutu - ja selleks peab parureesi põdeja seisma silmitsi just selle olukorraga. Terapeut koostab koos mõjutatud isikuga loetelu erinevatest raskusastmetest.
Mõne parureesihaige jaoks on kabiinis istudes urineerimine lihtne; urineerimine seistes on raskem. Patsient peab olema kõigi harjutuste ajal palju joonud, nii et tung urineerida muudab urineerimise mõnevõrra lihtsamaks. Parureesiteraapia kolmas osa käsitleb seejärel “parureesi juhataja”- negatiivsed mõtted. Aruteludes analüüsitakse mõjutatud isiku mõtteid üksikasjalikult, küsitletakse ja võib-olla ka muudetakse.
Parurees: eneseabi kannatanutele.
Esiteks peab mõjutatud inimene tundma õppima oma parureesi. Seda tehes peaks parureesihaige looma raskuste hierarhia, st millises olukorras on urineerimine lihtne (näiteks kui kedagi pole läheduses) ja millal see on võimatu (näiteks mõne jaoks on võimatu kontoris urineerida, kui kolleegid võivad sisse tulla), kolmas inimene võib karta, et pritsimine on liiga vali. Eneseabi järgmises etapis vajab parureesihaige “sõpra” ehk usaldusisikut, kellega ta saab olukordadest teadlikult läbi.
See usaldusisik peaks probleemist täpselt teadma, mõistma ja olema valmis õppustel tõsiselt osalema, et olla väärtuslik abi. Nüüd parureesi eneseabi saamiseks on keha petetud: keha peaks õppima, et tualett ei tähenda ohtu. Harjutus hõlmab uriinivoo katkestamise harjutamist kolmeks kuni viieks sekundiks - loomulikult kodus puhkeasendis. Seda saab teha lihaseid pingutades. Harjutuse ettevalmistamiseks peab parureesihaige jooma palju (umbes kaks liitrit), eelistatavalt gaseerimata vesi, sest tung urineerida peab olema väga tugev.
Parurees: abi läbi eneseabi
Ainult järgmine parureesi eneseabi ajal on vastasseisuharjutus: otsige olukorda, kus tualetis käimine ikka lihtsalt toimib, näiteks meestele, kes urineerivad kabiinis istudes, kui keegi ukse taga ei oota. Kaubamaja avalikus tualetis harjutame nüüd: urineerime püsti seistes, kabiiniuks lahti, - sõber kohal ja ootame ukse ees. Kui see töötab, proovitakse voogu katkestada.
Harjutused, mille puhul peate alati leppima tagasilöökidega, on raskustes veelgi. Järgmine samm on teha koos semuga jätkuharjutused. Esmalt tuleks korrata viimast lihtsamat harjutust, mis õnnestus. Alles seejärel peaks üks näiteks vahetama treeningu asukohti ja suurendama treeningut.
Võita parurees
Parureesi eneseabi tollane järgmine etapp tähendab seda, et kannatanu saab nüüd üksi harjutada, mis maksab mõnest ületamisest. Kuid sõbraga harjutades saab nüüd teada palju olukordi, mida saab ja tuleks sageli proovida, raskuste järgi liigitatuna. Kõik see võtab aega ja maksab alati ületamisest, kuid ilma selleta ei saa te parureesist üle. Viimane samm on esimene samm enesemääratava elu poole: parureesi alistamiseks tuleb vältivat käitumist järjest vähendada.
