Sümptomid
Trombotsüütide defitsiidi sümptomid võivad olla väga erinevad. Näiteks võib trombotsüütide arvu vähenemist näidata pikenenud verejooksuaeg. Sellest võivad viidata ka paljud ja väga väljendunud hematoomid (nn verevalumid) pärast kahjutuid vigastusi.
Kui verejooks tekib aastal siseorganid mida ei saa selle puudumise tõttu peatada vereliistakute, verine väljaheide või uriin võivad olla sümptomid. Petehhiad (pisikesed nahaverejooksud) on ka trombotsüütide puudulikkuse näitajad. Neid leidub tavaliselt kätel ja jalgadel ning need ilmuvad pisikeste, punaste, hajutatud täppidena.
Nende iseloomulik tunnus petehhiad on see, et neid ei saa survestada eemale sõrm. Kuna trombotsüüdid võtavad üle vere hüübimise funktsiooni veri organismis põhjustab nende verekomponentide puudus sageli verejooksu ohtu. Mida rohkem väljendub puudus, seda suurem on tavaliselt verejooks.
Isegi kõige väiksemad naha või limaskestade vigastused võivad trombotsüütide väljendunud puuduse korral põhjustada verejooksu. Vigastused siseorganid võib põhjustada ka tugevat sisemist verejooksu. Verejooks tuleks igal juhul peatada nii kiiresti kui võimalik, kuna see on suur veri võib viia eluohtlikuks seisund.
Petehhiad on naha või limaskestade väikseimad verejooksud, mille põhjuseks võib olla trombotsüütide puudus. Neid iseloomustavad punased, täpsed veritsused ja need on umbes nõelapea suurused. Need ei esine juhuslikult, vaid suuremate rühmadena.
Tavaliselt mõjutavad petehhiad sääred ja pahkluud. Kohad, kus neid muidu sageli esineb, on ka limaskestad või juhataja. Mõjutada võivad ka käsivarred ja pagasiruum. Petehhiate tüüpiline omadus on see, et neid ei saa survestada eemale sõrm.
Tagajärjed
Vähendatud trombotsüütide arvu tagajärjed võivad olla üsna erinevad. Üldiselt tuleb eristada, kui palju trombotsüütide arv erineb normaalväärtusest. Periood, mil trombotsüütide arv veri vähenemine on oluline ka tagajärgede jaoks.
Kui väärtusi on normaalväärtusega võrreldes vaid veidi vähendatud, toimub see tavaliselt patsiendi kliiniliste sümptomiteta. Kui aga trombotsüütide arv väheneb märkimisväärselt, võivad isegi kahjutud vigastused, näiteks nahale, põhjustada suuri verejookse. Seda saab sageli ära tunda hematoomide (= siniste laikude) järgi.
Need on siis tavaliselt väga suured ja selgelt väljendunud. Petehhiad (= väikseimad verejooksud) võivad esineda ka näiteks jalgadel ja kätel. Need petehhiad tunduvad üksteise kõrval kuhjatud väikeste punaste täppidena, mida ei saa sõrm.
Verejooks igemed or ninaverejooks võib esineda ka sagedamini. Isegi väikseim vigastus, mis on põhjustatud näiteks hambaharjaga harjamisest või puhumisest nina, võib olla piisav verejooksu tekitamiseks. Must väljaheide või verine uriin võib viidata sisemisele verejooksule.
