Sünonüüm
Ajavööndi pohmell, ööpäevane düsrütmia
Määratlus
Mõiste „jet lag” viitab une-ärkveloleku rütmi häirele, mis esineb peamiselt pärast kauglende mitme ajavööndi vahel. Inimesed, kes lendavad ühelt mandrilt teisele, kehtestavad oma kehale uue ajavööndi. Sellest tulenevad kaebused on kokku võetud mõistega „jet lag”.
Jet lag on laialt levinud probleem. Eriti pärast kiireid rännakuid, mis hõlmavad mitut ajavööndit, ei suuda sisemine kell uue kohaliku ajaga piisavalt kiiresti kohaneda. Organismi jaoks tekivad valgus ja pimedus seetõttu täiesti harjumatul ajal.
Nii tuuakse harjumuspärased söömis- ja magamisajad rütmist välja. Seetõttu muutuvad hormoonide tootmine ja kehatemperatuuri reguleerimine ka rütmist välja. Kuna nn sisemine kell saab uue kohaliku ajaga kohaneda vaid väga aeglaselt, kannatavad mõjutatud isikud erinevate kaebuste all.
Jetlag võib end tunda anda nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Jetlagi esinemisel näib siiski otsustavat rolli lennusuund. Jetlag mõjutab palju tõenäolisemalt inimesi, kes reisivad näiteks Euroopast Aasiasse ja ületavad sel viisil mitu ajavööndit.
Selle põhjuseks on asjaolu, et ida poole sõites on päev lühem. See näib olevat organismile eriti keeruline. Aja jooksul saab aga keha kohaneda ka uue kohaliku ajaga.
Tundub, et uni suudab uue päeva-öö rütmiga eriti kiiresti kohaneda. Teised kehalised funktsioonid võtavad selle muudatuse tegemiseks veidi kauem aega. Eriti seedetrakt ja kehatemperatuuri reguleerimiskeskused töötavad suhteliselt kaua pärast algset rütmi.
Võib kuluda mitu päeva või isegi nädalat, enne kui kõik protsessid jälle korralikult töötavad. Sel põhjusel võib jugaviirus regulaarsel reisimisel põhjustada pikaajalist haigust. Lisaks näib jet-mahajäämus olevat seotud inimese individuaalse unetüübiga. Varased ärkajad näivad Kaug-Idas reisidega võrreldes palju paremini hakkama saavat kui hilinejad. Selle põhjuseks on asjaolu, et varajaste ärkajate sisemine kell näib olevat võimeline ajamuutusega paremini kohanema.
