Määratlus
Sünoviaalvedelik, mida meditsiinilises sünoovias ja kõnekeeles nimetatakse “sünoviaalvedelikuks”, on viskoosne ja selge vedelik, mis esineb liigesõõnsustes. Selle moodustab limaskest Euroopa liigesekapsel ja see aitab vähendada hõõrdejõude ühiste liikumiste ajal ja varustada liigendit kõhr toitainetega. Lisaks leidub sünoviat ka bursae ja kõõluste kestades.
Geeli vedeliku moodustumine
Liigese vedeliku (sünovia) moodustavad nn sünoviotsüüdid. Neid nimetatakse ka sünoviaalseteks rakkudeks ja vooderdatakse sünoviaalset membraani, mida nimetatakse ka sünoviaalseks või sünoviaalseks membraaniks. Sünoviotsüüdid erinevad oma välimuse poolest suuresti ja neid on põhimõtteliselt kahte tüüpi: tüüp A ja tüüp B.
A-tüüpi rakkudel on rohkem lagunevat funktsiooni, absorbeerides ja lahustades rakujääke ja muid jäänuseid. B-tüüpi omad on tegelikud ja tootvad sünoviotsüüdid. Nad toodavad segu hüaluroonhape, kollageen ja fibronektiin, kusjuures kaks viimast on sünoviaalmembraani enda olulised komponendid. Hüaluroonhape, mida nimetatakse ka hüaluronaaniks, koos vee ja teiste sünoviotsüütide lima moodustavate saadustega on sünoviaalvedeliku põhikomponent ja tagab selle viskoossuse. Lisaks sisaldab sünovia ka elektrolüüdid ja ensüümide mis koos veega pärinevad veri plasma.
Sünoviaalvedeliku funktsioon
Nagu juba mainitud, on sünoviaalvedelikul kaks olulist funktsiooni. Ühelt poolt aitab see vähendada hõõrdumist liigesepinge ajal ja lisaks varustada liigest kõhr toitainete ja hapnikuga. Hüaluronaan vastutab peamiselt vedeliku viskoossuse eest.
See seob vett ja muudab selle viskoossemaks massiks, mis ei ole pinge all lihtsalt liigesruumist välja pressitud, vaid jääb sinna. See hoiab suuresti ära kahe liigendpinna otsese kontakti. Huvitav on see, et sünovial on ka omadus, et selle viskoossus langeb nihkeliigutuste ajal, nii et see võib toimida määrdeainena näiteks kiirete liikumiste ajal, mis käivitavad suured nihkejõud.
Selle teine oluline funktsioon on liigese toitmine kõhr. Liigesekõhre ei läbi laevad ja seetõttu seda ei tarnita veri. Seetõttu pääsevad nii toitained kui ka hapnik kõhre ainult difusiooni teel liigesevedelikust. See on võimalik ainult seetõttu, et sellistel kudedel nagu kõhred või sidemed on väga aeglane ainevahetus ja seetõttu pole nende ainete järele suurt nõudlust. Aeglase ainevahetuse omadust tuntakse ka kui bradütroofset.
