Sissejuhatus
Sphenoidaalsed siinused (lat. Sinus sphenoidalis) on juba eelnevalt vormitud õõnsused kolju iga inimese kohta, täpsemalt sphenoidaalse luu (Os Sphenoidale) sisemuses. Sfenoidne siinus on paigutatud paarikaupa, st üks on vasakul ja teine paremal pool kolju.
Neid kahte õõnsust eraldab keskel vahesein. Koos ülalõua- ja otsmikusiinuse ning etmoidrakkudega kuulub sfenoidne siinus paranasaalsed siinused. Sfenoidne siinus paikneb nn aju sphenoidaalses luus (Os sphenoidale) kolju.
Luu, milles asuvad kaks õõnsust, asub sügavalt nihutatud tagaküljele, umbes kolju keskele. Kõigi vahel on seos paranasaalsed siinused. Lisaks on nad kõik kontaktis ninakäiguga ja seega väliskeskkonnaga.
Sphenoidne siinus voolab välja ülemisse ninakäiku (meatus nasi superior). Sfenoidse siinuse sisekülg on vooderdatud nina limaskesta, mis koosneb väikestest ripsmetest ja toodab pidevalt üsna viskoosset sekretsiooni, et hoida selle sisemust nina ja paranasaalsed siinused niiske ja sama madal mikroobe kui võimalik. Muud olulised struktuurid sphenoidsete siinuste piirkonnas on hüpofüüsi (hüpofüüs), mis toetub otse õõnsuse katusele, samuti põhivarustus tuiksoon Euroopa aju (Arteria carotis interna) ja silmanärv (Nervus opticus).
funktsioon
Sphenoidse luuõõne põhiülesanne on kaalu kokkuhoid, luues õhuga täidetud õõnsused (luu pneumatiseerimine). Ümbritsev luu ei puutu selles piirkonnas kokku erilise stressiga, mistõttu on sellega seotud stabiilsuse kadu kolju piirkonnas valus. Muud funktsioonid (nt hääle moodustamise resonantskambrina) on vaieldavad või pole neid veel lõplikult selgitatud.
Põletiku põhjused
Sphenoidsete siinuste ühendamise tõttu väljastpoolt algavad nakkused nina võib rännata ninakõrvalkoobastesse, st ka sphenoidaalsesse siinusesse. Räägitakse siis ninakõrvalkoobaste põletikust, a sinusiit. Enamasti põhjustavad neid põletikke viiruslikud patogeenid, mis on peaasjalikult juba põhjustanud sümptomeid ninaõõnes.
Kuid bakterid võib olla ka põhjuseks sphenoidne sinusiit või asuda sekundaarselt juba nõrgenenud piirkondadele. Sageli koguneb sekretsioon ja mäda õõnsuste sees toimub, kuna sisse- ja väljavoolutee on ainult suhteliselt kitsas vahe. Selline ninakõrvalkoobaste põletik muutub märgatavaks survetundega üle otsaesise ja nina samuti silmade all, peavalu, varasem või praegune nohu (riniit) ja aeg-ajalt ka palavik.
Enamasti süvenevad kaebused kummardumisel ja ettepoole kallutamisel. Mõned patsiendid märgivad ka tugevat kõrvavalu. Inimene tunneb end nõrga ja kurnatuna
