Trotslik faas viitab lapseea faasile, kus laps reageerib trotsiga tugevalt. Kuigi tajub ennast isiksusena, ei ole ta konflikti tekkimisel veel võimeline eraldama oma soove ja tundeid teiste omadest ning trotsib.
Mis on väljakutsuv faas?
Trotslik faas viitab lapseea etapile, kui laps reageerib trotsiga tugevalt. Praeguse vaate järgi on väljakutsuv faas jagatud kaheks vanusega piiritletud faasiks. Trotside esimene etapp algab umbes pooleteise aasta vanuselt ja on siiani suhteliselt hõlpsasti mõistetav. Lapsed hakkavad oma vanematele küsimusi esitama oma väga piiratud sõnavaraga, mis võib olla kas jaatav või negatiivne. “Jah” on lapse jaoks midagi positiivset; negatiivset tajutakse emotsionaalselt negatiivsena ja sellele võib vastu tulla trots. Pooleteise aastase lapse vasaku ajupoolkera aju, mis vastutab loogilise mõtlemise eest, on all praktiliselt passiivne stress - see ei saa enam suhelda nagu tavaliselt. Lapse ainus reaktsioon on trots. Kui trotside esimest faasi ei saa täheldada igal lapsel, siis trotside teine etapp areneb märgatavamalt nelja kuni viie aasta vanuselt. Iseloomulikud on miks-küsimused ja täiskasvanute küsitlemine, kui laps saab aru, et isegi neil pole kõigele vastust.
Funktsioon ja ülesanne
Trotslik faas täidab lapse tervislikus arengus olulist rolli, ehkki on lapse kasvatajatele väga pingeline. Trotside esimene etapp toimub siis, kui lapsel on esimene kogemus negatiivsete tunnetega, nagu viha, kurbus või pettumus. Mõned lapsed reageerivad siis selles noores eas ainsal võimalikul viisil: trotsides. Sest nende vasakpoolne, ratsionaalne poolkera aju ei ole veel piisavalt arenenud negatiivsete tunnete vastu suhtlemiseks, lapsed väljendavad oma tundeid väga emotsionaalsel viisil. Pealegi tajub laps selles vanuses ainult iseenda tundeid ega tea veel, et teised inimesed võivad samal ajal end hoopis teisiti tunda. Trotsi teise faasi alguses vasakpoolne poolkera aju on juba nii arenenud, et laps saab ennast paremini väljendada ja temaga hakkama saada stress erinevalt. Trotside teises faasis õppimine keskkonnast ja selle mõistmisest mängib otsustavat rolli. Laps küsib täiskasvanutele miks-küsimusi, mis aga ka viima lapsele mõnikord vastuollu, kui ta oma keskkonnast ikkagi teisiti aru saab. Üldiselt on selles vanuses lapsed palju vastuolus. Nad üritavad täiskasvanutele teada anda, et nad on emotsionaalsete puhangute või loovuse tõttu üle jõu käinud. Trotside puhang võib ilmneda ka siis, kui nad ei saa oma tahtmist, sest lapsed on just praegu õppimine et neil ei saa kõike olla lihtsalt sellepärast, et nad seda tahavad. Trotside teine etapp on seetõttu ka lapse jaoks väga oluline, et mõista paremini oma kohta ühiskonnas ja õppida, kuidas oma soovidest ja vajadustest aktsepteeritud viisil suhelda. Samuti õpitakse püsima, et täiskasvanutele arusaadavalt suhelda.
Haigused ja kaebused
Eriti trotsi esimesel etapil aitab see peegeldada lapse emotsioone, kui soovite teda uuesti maha rahustada. Trotside teises faasis juhtub sama asi täpselt vastupidi, mis on nende jaoks palju pingelisem närve kasvatajatest, kuna laps saab nüüd juba ennast hästi väljendada ja seeläbi ka provotseerida. Mõnes olukorras võib täiskasvanu viha olla abiks liigse trotsliku lapse maa peale toomisel. Kui aga juhtub liiga regulaarselt, et kõigepealt tekib lapsel ja seejärel täiskasvanul raev, on see vanema ja lapse suhet kahjustav ning võib kahjustada vaimset tervis nii lapse kui ka täiskasvanu kohta. Kui trotslik faas muutub ühe või mõlema jaoks liiga pingeliseks, tuleks otsida pereterapeudi. Rasked olukorrad tekivad trotsi faasis ka siis, kui laps muutub trotsihoogude ajal vägivaldseks. Mõni laps lööb, lööb, lööb või hammustab halvimal juhul. Kuigi trotslikul lapsel on võimalik (tahtmatult) lüüa, ületab hammustamine joone. Lapsed annavad sellise käitumisega märku, et nad ei suuda vihaga toime tulla kaugemale kui trotslikus etapis ja vajavad abi, mida vanemad neile ette nähtud juhtudel sageli anda ei saa. Kuna sellise käitumisega lapsed ohustavad kaasinimesi, tuleks võimalikult kiiresti pöörduda terapeudi poole. ja lastearst võib olla ka esimene kokkupuutepunkt. Kuigi laps on trotslik, tuleks talle võimaluse korral tagada turvaline keskkond. See tähendab, et võimalikult vähe esemeid peaks olema käeulatuses, et neid kahjustada ei saaks. Vigastuste ohtu tuleks ennekõike võtta lapse trotslikus faasis väga tõsiselt. Vihased lapsed ei tunnista enam teravaid servi ega komistamise ohtusid ja seda saab viima ettenägematute vigastuste tekkeks raevuhoo ajal.