Määratlus
Visuaalne keskus, mida nimetatakse ka visuaalseks ajukooreks, on osa visuaalsest süsteemist. See asub kuklaluudes aju ja kuulub keskse närvisüsteem. Siit saabub nägemisradade närvikiududest pärinev teave, seda töödeldakse, ühendatakse, tõlgendatakse ja koordineeritakse.
Häired visuaalsetes radades ja nägemiskoores avalduvad väga erinevatel, mõnikord iseloomulikel viisidel ja ulatuvad nägemisvälja kadumisest kuni pimedus ja võimetus näiteks nägusid või objekte ära tunda. Kuklasagar (Lobus occipitalis) on kuklasagar aju. See asub väikepea tagumises lohus.
Rinde poole piirneb aja- ja parietaalsagaraga. Sulcus calcarinus on kuklaluudesagara peamine maamärk, selles piirkonnas asub visuaalne ajukoor, mida nimetatakse ka primaarseks ja sekundaarseks visuaalseks ajukooreks. Visuaalse keskuse funktsiooni kirjeldamiseks on sellele keskusele eelnev visuaalne rada, st tee silmast keskele aju, tuleb kõigepealt lühidalt kirjeldada.
Teel silmast ajju läbib visuaalne mulje mitut närvirakku. Esimene närvirakk asub võrkkestas, mida nimetatakse vardadeks ja koonusteks. Vardaid kasutatakse peamiselt valguse tajumiseks, koonuseid värvide tajumiseks.
Teine aju poole suunduv neuron kuulub nn bipolaarsetesse rakkudesse, mis asuvad silma võrkkesta ees väikesel kaugusel. Nad edastavad impulsid ganglion rakud, mis asuvad ka võrkkesta piirkonnas. Koos laiendustega moodustavad nad silmanärv (silmanärv).
Nagu võrkkest, nii ka silmanärv on aju osa, isegi kui see asub väljaspool silma. Pärast koljuõõnde sisenemist optika närve mõlemad pooled ühinevad, moodustades nn optilise chiasma (silmanärv ristmik). Siin ristuvad kõik kiud, mis esindavad välimist (külgmist või ajalist) visuaalset välja, vastasküljele, need, mis esindavad sisemist (mediaalset või nasaalset) nägemisvälja, läbivad chiasma nende algsel küljel.
Mõnevõrra segadust tekitab see, et külgmine nägemisväli on võrkkesta mediaalsel küljel ja mediaalne nägemisväli võrkkesta külgmisel küljel. See on tingitud asjaolust, et võrkkesta on optiline süsteem, mille puhul kujutatava objekti suurus väheneb ja mis veelgi olulisem, vastupidi. See sarnaneb kaameraga.
Optiline traktus on ühendatud nägemisnärvi ristmik. Vasak nägemistrakt sisaldab kiude visuaalse mulje saamiseks vasakpoolsest sisemisest (mediaalsest) ja parempoolsest välimisest (külgmisest) nägemisväljast, parempoolne nägemistrakt sisaldab kiude paremast nasaalsest ja vasakust ajalisest nägemisväljast. Optiline trakt lõpeb külgmise genikulaadi korpusega.
See peitub nägemiskühm. Siin lülitatakse teave neljandale neuronile. Enne seda lähevad mõned kiud ajutüve juurde, mis on hädavajalikud selle kontrollimiseks refleks.
Igapäevaelus on selline refleks näiteks kooskõlastamine mõlema silma küljele vaadates: kui vaatate vasaku silmaga vasakule, järgneb parem silm automaatselt. Alates nägemiskühm, kulgevad kiud visuaalsest ajukoorest kaugemale kui visuaalne kiirgus (radiata optica). Visuaalne ajukoor jaguneb primaarseks ja sekundaarseks visuaalseks ajukooreks.
Primaarne visuaalne ajukoor on esimene kiudude jaam visuaalne tee. See asub Brodmanni piirkonnas 17 ja seda nimetatakse ka ala striataks valge triibu tõttu, mille see jätab aju halli ainesse. Kui silmast pärinevad impulsid jõuavad primaarsesse visuaalsesse ajukooresse, tajutakse nähtut kõigepealt teadlikult, kuid nähtu tõlgendamine pole veel võimalik.
Teatud koht võrkkestas vastab teatud ajukoores olevale alale, seda nimetatakse retinotoopiliseks striatsiooniks. Fovea centralis, võrkkesta teravaima nägemise koht, võtab 4/5 kogu primaarsest visuaalsest ajukoorest. Primaarne nägemiskoor saadab kiud peamiselt sekundaarsesse visuaalsesse ajukooresse.
See võtab Brodmanni piirkonnad 18 ja 19. See ümbritseb esmase visuaalse ajukoore ümber nagu hobuseraud. Siin on visuaalsed muljed integreeritud, analüüsitud, lahendatud ja tõlgendatud vastavalt suurusele, kujule, värvile, kaugusele ja palju muud.
Nüüd on teada, et alad, mis ulatuvad kuklasagarast kaugemale temporaalsesse ja parietaalsagarasse, on visuaalsete impulsside sekundaarsel töötlemisel samuti üliolulised. Näiteks on nähtu seotud teadaolevaga, nii et näiteks näod või objektid on ära tunda. Sekundaarne visuaalne ajukoor omakorda saadab kiud muu hulgas otsmiku- ja parietaalsagarale, kus nägemine asuvad, mis näiteks vahendavad pilgu pööramist või ärahoidmist, silmade korrigeerivaid liigutusi ja pilgule järgnevaid liigutusi. Kiud tõmbavad ka kiud nurga alla, mis on hädavajalik nähtava sidumiseks kõnega. Veelgi enam, sekundaarsest visuaalsest ajukoorest pärinevad kiud tõmbavad aju varre kiude, mis on oluline reflekside liikumiseks silmade piirkonnas.
