Sünonüümid
Meditsiiniline: Substantia alba spinalis CNS, seljaaju, aju, närvirakk, halli aine seljaaju
Seljaaju üldiselt
Nagu aju, selgroog kuulub keskse närvisüsteem (CNS) ja kulgeb selgroos, täpsemalt seljaaju kanal. selgroog on ülaosas ühendatud osa aju, piklik medulla (piklik medulla), mis jätab kolju läbi kondise augu, nn foramen magnum. The selgroog jookseb kaitstud seljaaju kanal, mille moodustavad üksteise peale laotud selgrookehad.
Seljaaju kulgeb siin umbes esimese või teise nimmepiirkonna tasemeni selgroolüli keha. Põhja poole kitseneb seljaaju nn conus medullaris (medullaarne koonus). See lõpeb filum terminalale, paljud õhukesed sidekoe kiud. Teise nimme all selgroolüli keha, selgroo alumise osa närvikiud närve siis leitakse neid, mida morfoloogia põhjal nimetatakse cauda equinaks (hobuse saba).
Seljaaju valge aine
Seljaaju valge aine koosneb valdavalt müeliniseerunud (st rasvatihast isoleeritud) tõusvatest ja laskuvatest närvikiududest. Need on kokku ühendatud erinevate ahelatena (funiculi), millest igaüks jaguneb veelgi erinevate funktsioonidega trakust või fascikuliks (= “väikesed kimbud”). - rakukehad (perikaryes) närvirakk asuvad kas aju või seljaajus: kui need asuvad ajus, nimetatakse trakti laskuvaks (efferentseks), kuna teave voolab ajust seljaajuni.
Kui need asuvad seljaajus, nimetatakse rada tõusevaks (aferentseks), kuna teave liigub seljaajust ajju. Mõned tõusvad ja laskuvad kiud on aga seljaaju enda aparaadile kuuluvad kiud; neid nimetatakse põhikimpudeks (Fasciculi proprii = “enda kimbud”). Need on otseselt halli aine külge kinnitatud ja juhivad teavet seljaaju sees. Jämedalt öeldes on seljaaju mõlemal küljel vahet
- Eesmine haru (Funiculus anteriorventralis)
- Külgmine haru (Funiculus dorsalislateralis)
- Tagumine haru (funiculus posterior või “mediaalne lemniscus-süsteem”)
