Uriini tsütoloogia

Uriini tsütoloogia on uriini väga tundlik uurimine uriini rakuliste komponentide jaoks - võimalik, et tuvastada rakkude põletikulisi muutusi, düsplaasiat (“rakumuutused”) või kasvajarakke. See sobib väga hästi laiendatud meetmena vähk kuseteede tuvastamine põis, kuseteede ja neeru kalitseaalsüsteem. Tänu oma tundlikkusele (patsientide protsent, kellel haigus avastatakse testi abil, st testi tulemus on positiivne), on võimalik diagnoosida võimalikku pahaloomulist (pahaloomulist) haigust esialgses või varases staadiumis ja seega oluliselt suurendada ravivõimalusi (vt ka „Tsütoloogiliste leidude hindamine uriinis“). Uroteeliaalse kartsinoomi * riskifaktorid on järgmised:

Kantserogeeniga kokkupuute (vähkpõhjustavad) ained ja vähi areng, möödub kuni nelikümmend aastat, see tähendab, et latentsusperiood on väga pikk. Kofaktorid uroteelse kartsinoomi * tekkeks on;

* Lisaks uroteeliaalsetele kartsinoomidele on olemas ka muud tüüpi kartsinoomid, mis tuvastatakse ka uriini tsütoloogia abil.

Protseduur

See uuring ei ole teile kulukas ega ole seotud kõrvaltoimetega. Teilt on vaja ainult uriiniproovi (spontaanne uriin või loputustsütoloogia). Kogumisnõuded: visake hommikune uriin ära, jooge seejärel umbes 1,000 ml vedelikku ja koguge uriin tuubidesse ning saatke see võimalikult värskena. Spetsiaalse värvimismeetodi abil uuritakse laboris proovi erinevate koostisosade, näiteks valgu või veri rakud (nt erütrotsüüdid, leukotsüüdid), mis võib viidata erinevatele haigustele. Eelkõige otsitakse ka mis tahes patoloogiliselt muutunud rakke või vähk rakud, mis võivad esineda vähi varajase avastamise osana. Madalate kulude tõttu saab seda uuringut korrata igal ajal ja nii sageli kui vaja. Näidustused (kasutusvaldkonnad)

  • Patsiendid, kellel riskitegurid (vt eespool).
  • Valutu hematuria (veri uriinis)
  • Kuseteede kartsinoom põis - diagnoosi või järelkontrolli kahtlus.
  • Kuseteede vähk
  • Neeru kalitseaalne kartsinoom

Uriini tsütoloogiliste leidude hindamine

Uriini setterakkudes on progresseeruvaid pahaloomulisi muutusi kergem tuvastada kui minimaalseid kasvaja muutusi hästi diferentseerunud kuseteedes põis kasvajad. Selle tulemuseks on hästi diferentseeritud kusepõie kasvajate avastamisnõrkus. Märkus:

  • Tundlikkus (haigestunud patsientide protsent, kelle puhul haigus avastati testi abil, st testi tulemus on positiivne) on madala astme NMIBC-s (lihasesse mitteinvasiivne) põievähk; kusepõie mitte-lihas-invasiivne kartsinoom) ja mõõduka kõrgekvaliteediliste kasvajate korral (pahaloomuline diferentseerumata või anaplastiline kude). Seetõttu ei saa seda soovitada kusepõie kartsinoomi varajasel avastamisel ega skriinimisel, kuna vale-negatiivseid leide on liiga palju.
  • Kõrgkvaliteetsete kasvajate jälgimiseks on tsütoloogia eriti sobiv kõrge spetsiifilisuse tõttu (tõenäosus, et testis tuvastatakse ka terved inimesed, kes ei põe kõnealust haigust).
  • Protseduur sõltub suuresti eksamineerijast.

Ligikaudu 40-50% kõigist diagnoositud põiekartsinoomidest võib seostada hästi diferentseeritud ilmingutega (G1 kasvajad). Selles kasvajarühmas on uriini tsütoloogia tuvastustundlikkus ainult 40-50%. See aga tähendab, et uriini tsütoloogia ei suuda tuvastada umbes 25–30% kõigist kasvajaga patsientidest. Teiselt poolt on sellel meetodil väga kõrge spetsiifilisus (> 90%), diferentseerumata kasvajate (G80 kasvajad) avastamise määr on> 3% Metaanalüüsis teatati, et tsütoloogia tundlikkus (haigestunud patsientide protsent, kelle puhul haigus avastati testi abil, st testi tulemus on positiivne) on 40% ja spetsiifilisus (tõenäosus, mis tegelikult testiga tuvastatakse ka terved isikud, kellel kõnealust haigust ei esine)> 90%, positiivse prognoositava väärtusega> 90%.