Sünnivalud hõlmavad igat liiki valu põhjustatud enne sündi, sünnituse ajal ja pärast seda. Nende hulka kuuluvad näiteks nn valamuvalud, mis tekivad nädalaid enne sündi, kokkutõmbeid vahetult enne sündi ise ja valu sünnituse ajal, mille on põhjustanud venitus Euroopa emakas ja sünnikanali laiendamine (emakakaela) ja lapse tupe. Pärast sünnitust kannatavad naised pärast sünnitust (sünnitusvalud), kuna emakas sõlmib uuesti lepinguid ja saadab pärast sünnitust välja (platsenta) ja alates valu kogu intiimses piirkonnas ja tupes, sest sünnituse ajal võivad kergesti tekkida vigastused ja pisarad.
Teatud tingimustel on nn episiotoomia tuleb teha sünnituse hõlbustamiseks tupe väljavoolu laiendamiseks, mis võib samuti olla väga valus ja mille arm võib põhjustada ka valu pärast sündi (vt: Episiotoomia arm). Neid mitmekülgseid erinevatel põhjustel sündivaid valusid saab vähendada või isegi kõrvaldada sama mitmel viisil. Võimalusi ja riske on kirjeldatud allpool.
Sagedus
Sirge Erstgebärende kannatab enne sünnitust ja sünnituse ajal eelkõige olulise valu (sünnitusvalu) uuringus teemal sünnitusvalu. Erstgebärende naiste keskmine väärtus valuskaalal maksimaalse väärtusega 50 punkti oli siiski 38 punktiga. Sünnieelse võimlemise ja sünnieelse tundide regulaarse osalemise kaudu saaks esmasünnitajate sünnivalu keskmise väärtuse vähendada 32 punktini, mis vastab 15 - 20% leevendusele.
Põhjustab
Valul (sünnitusvalul) enne sünnitust, sünnituse ajal ja pärast seda on väga erinevad põhjused. Varasemad sünnitusvalud on sageli nn valamu valud. Need ilmnevad viimastel nädalatel enne sündi ja väljenduvad tugevalt igal naisel eraldi.
Sel ajal on laps tavaliselt juba pöördunud, nii et juhataja osutab sünnikanali suunas (kolju asend). Nüüd surub laps raskusjõu abil juhataja aina sügavamale naise väikesesse vaagnasse. Selle käigus toimivad jõud emakas ja emakakaela (emakakaela emakas).
Ebakorrapäraste ajavahemike järel tekib enam-vähem tugev valu (sünnitusvalu). Tavaline sünnitus algab avanemisfaasiga. See avaldub ebakorrapärasega kokkutõmbeid (4 - 6 kokkutõmbumist tunnis) põhjustavad kokkutõmbed emakakaela emakas ja emakakaela laienemine.
. kokkutõmbeid tulevad järjest lühemate intervallidega, on valusamad, võib-olla ka amnionikott puruneb ja kontraktsioonid kiirenevad, see on nn üleminekufaas. Kui emakakael on peaaegu täielikult avatud (8 - 10 cm), järgneb väljutusfaas. Kokkutõmbed (sünnitusvalud) toimuvad väga lühikeste ja korrapäraste ajavahemike järel (24–28 kokkutõmbumist tunnis, st veidi alla kahe minuti) ja on väga intensiivsed.
Suureneva rõhu tõttu alakõhus tunneb naine vajadust kontraktsioone kaasa suruda ja toetada. Kui beebi oma juhataja on sündinud, on tavaliselt sünnitusel lühike paus, millele järgnevad õlad ja seejärel lapse keha. Sellele järgnevad sünnitusjärgsed kokkutõmbed sünnitusjärgse väljasaatmiseks (platsenta).
Ämmaemand või sünnitusarst kontrollib nende täielikkust. Kui puuduvad väikesed osad, tuleb need käsitsi eemaldada (käsitsi) või teha kraapimine (nakatumise ja nakkumise oht). Kokkutõmbumise ajal tõmbub emaka sein kokku (kokkutõmbumine).
See kokkutõmbumine jookseb emakakaelast eemale ema suunas süda, surudes seeläbi loote pea või sellele eelneva loote kehaosa emaka emakakaela suunas vaagnasse, avades emakakaela. Kuna kontraktsioonide (sünnitusvalud) mõjul emakale ja emakakaela emakale mõjuvad tugevad jõud, tekib kontraktsioonide ajal valu (sünnitusvalu), mis on kõigil naistel erinevalt väljendunud. Sünnitusjärgse naise emotsionaalne seisund mõjutab oluliselt kontraktsioonide kestust ja intensiivsust. Kui naine on lõdvestunud ja kartmatu, ei võta sünnitus tavaliselt nii kaua aega ja on vähem valus kui pingelistel ja ärevil naistel. hingamine ja lõõgastus tehnikaid saab sünnituse kulgu seega positiivselt mõjutada, emakakael avaneb kiiremini ja vähem valulikult (sünnitusvalu) ja sünnitus on lihtsam.
