Laboratoorset diagnostikat tavaliselt ei nõuta!
2. järgu laboriparameetrid - sõltuvalt uuringu tulemustest haiguslugu, füüsiline läbivaatusjne - diferentsiaaldiagnostika selgitamiseks.
- Steriiliadiagnostika
- Spermiogramm (sperma raku uurimine) - osana viljatus või viljakusdiagnostika [kuni 55% III astme varikoceleega meestest on patoloogiline (ebanormaalne) spermiogramm].
- FSH [vajadusel FSH tõus Sertoli raku funktsiooni kahjustamise tõttu]
- LH [vajadusel LH suurenemine Leydigi raku funktsiooni rikkumise tõttu]
- Testosteroon [normaalne kuni subnormaalne]
- Munandikasvaja kahtluse korral:
- Munandikartsinoomi kasvajamarkerid: beeta-HCG, α-fetoproteiin - neid peetakse ka prognostilisteks teguriteks.
- laktaadi dehüdrogenaas (LDH).
- Inimese platsenta leeliseline fosfataas (hPLAP).
- NSE (neuronispetsiifiline enolaas) tundlikkus (haigestunud patsientide protsent, kelle puhul haigus avastati testi abil, st testitulemus oli positiivne) oli seminoomi puhul umbes 60%.
Muud märkused
- AFP ei ole seminoomas kõrgenenud.
- Kõrgenenud AFP tase näitab mitte-seminomatoosseid kasvaja komponente või mitte-seminoomi. Mis tahes AFP tõusu tagajärjel klassifitseeritakse kasvaja mitteseminoomiks.
- Kõrgenenud β-HCG näitab süntsütotrofroflastseid rakke kasvaja koes.
- Kasvaja markerid AFP ja β-HCG ning LDH on prognoosiliselt olulised ja leidnud tee TNM-i staadiumisüsteemi - vt kaugelearenenud munandikasvaja IGCCCG klassifikatsiooni *.
* Rahvusvaheline idurakk-vähk-Koostöö-rühm.
