Põhjalik kliiniline uuring on edasiste diagnostiliste sammude valimise aluseks:
- Üldine füüsiline läbivaatus - sealhulgas vererõhk, pulss, kehakaal, pikkus; edasi:
- Ülevaatus (vaatamine).
- Nahk, limaskestad ja silmad [nüstagmus - tahtmatud, kuid kiired rütmilised silmaliigutused; täheldatud ka krampide korral Meniere'i tõve korral]
- Käigumuster või kõnnaku ja tasakaalu uurimine: [kõnnaku ataksia (kõnnakuhäired)]
- Vabalt valitud kõndimiskiirus
- Kõndimis- ja loenduskatse
- Tõuse üles ja mine testile (test „Ajastatud ja mine”).
- Ülevaatus (vaatamine).
- ENT arstlik läbivaatus
- Nüstagmi uuring:
- Kiire juhataja pöörlemiskatse / peaimpulsside test (horisontaalne) peapööritus/ nüstagmus: neuriit vestibularis ja vestibulopaatiad [kahtlustatava diagnoosiga “neuriit vestibularis” ”võib märkamatu test olla näidustuseks (harva) väikeaju infarkt].
- Kiire pea pöörlemiskatse / peaimpulsside test (horisontaalne) vertiigo / nüstagmi vallandajana, millele järgneb nüstagmi pärssimine pea noogutamise teel (pea raputamise ja kallutamise test):
- Nüstagmi mahasurumine juhataja noogutamine → keskne põhjus peapööritus (väga tõenäoline).
- Positsioonikatse vastavalt Dix-Hallpike'ile aastal positsiooniline vertiigo (BPPV).
- Neuroloogiline uuring
- Refexi olek
- Tundlikkus jalgadel (+ helikahvel).
- Sõrm-nina ja põlve konksu test (aju- /aju seotud, väikeaju /väikepea).
- Retentsioonitest (varjatud pareeside välistamine).
- Rombergi püsikatse (sünonüümid: Rombergi test; Rombergi test) (väikeaju, seljaaju, vestibulaarne) - Rombergi seisvat testi kasutatakse kliinilise testina ataksia (vestibulaarse, seljaaju (selgroog) või väikeaju (väikepea)) ja aitab eristada selgroo ja väikeaju ataksiat. Selle teostamiseks palutakse patsiendil seista jalad tihedalt üksteise kõrval, sirutatud käed ja silmalaugud kinni. Positiivne leid (= positiivne Rombergi märk) tähistab kooskõlastamine silmalaugude sulgemise tõttu. Halvenemise tunnuseks on suurenev õõtsumine, mis viitab selgroo ataksiale. Negatiivne leid viitab muutumatule kooskõlastamine pärast silmade sulgemist.
- Kui patsient suudab isegi avatud silmadega kõikumist täielikult puudutada või üldse mitte kontrollida, viitab see väikeaju ataksiale.
- Kalduvus langeda ühes suunas pärast silmade sulgemist räägiks vastava vestibulaarse organi kahjustamisest.
- Diadokokinees (väikeaju).
- Ortopeediline uuring [diferentsiaaldiagnostika tõttu: funktsionaalsed häired emakakaela lülisamba osa].
- Psühhiaatriline uuring [diferentsiaaldiagnooside tõttu:
- Agorafoobia - hirm laiade kohtade ees.
- Alkoholi kuritarvitamine (suur joomine)
- Depressioon
- Narkootikumide kasutus]
- Tervise kontroll
Haigused ja nende tüüpilised vertiigo vormid
Haigused | Tekib vertiigo |
Kahepoolne vestibulopaatia (BV; vestibulaarse organi kahepoolne kahjustus; 17.1%), foobiline vertiigo (15%) | Püsiv vertiigo |
Neuriit vestibularis (8.3%), ajutüve keskne kahjustus | Püsiv pöörlev vertiigo |
Paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo (kõige levinum vestibulaarse vertiigo häire.). | Pöörlev vertiigo on juhataja/ kehaasendi muutus. |
Vestibulaarne paroksüsmia (kaheksanda kraniaalnärvi neurovaskulaarne kompressioonisündroom; 3.7%) | Sagedased rünnakud peapööritus lühikese kestusega. |
Vestibulaarne migreen (pearinglus on sel juhul migreeni osaline sümptom; 11.4%), Meniire'i haigus (10.1%) | Spontaansed, korduvad vertiigo rünnakud |
Nurksulgudes [] on märgitud võimalikud patoloogilised (patoloogilised) füüsikalised leiud.