Mõiste naha vananemine kirjeldab väga keerukat protsessi, mille inimese nahk vanuse kasvades läbib. See protsess on inimeseti väga erinev ja on seotud ühelt poolt geneetilise eelsoodumusega ja teiselt poolt individuaalse riskikäitumisega. Seetõttu on ka naha vananemise algus väga varieeruv: kui mõnedel inimestel ilmnevad esimesed vananemisnähud juba 20. eluaastast, ilmnevad teised alles 40. eluaastani. Kuna see on loomulik areng, , mõjutab naha vananemine mingil hetkel kõiki (enam-vähem ja varem või hiljem).
Naha vananemise põhjused
Tegelikult on mõiste “naha vananemine” mõnevõrra eksitav. Muidugi, rangelt võttes, algab naha vananemisprotsess kohe sündides. Inimese nahk on kogu tema elu jooksul praktiliselt pidevas muutumises.
Imikutel on nahk tavaliselt väga õrn ja peene pooriga ning puberteedieas muutub enamik neist pigem rasuseks ja suurte pooridega nahaks, mida võivad märgata vistrikud, muuhulgas. Seejärel nooremas täiskasvanueas seisund naha sõltuvus individuaalsest käitumisest ja võib olla õline / õline, kuiv või isegi segatud. Mingil hetkel toimub üleminek vananevale, “küpsele” või isegi “nõudlikule” nahale.
Ehkki naha vananemise selle faasi alguse ajahetkel on suur varieeruvus, algab see tavaliselt umbes 25. eluaastast. Kui kiiresti nahk vananeb, sõltub see nii sisemisest (sisemisest) kui ka välisest ( välised) tegurid. Sisemisi tegureid ei saa mõjutada.
Naha vananemine on loomulik bioloogiline protsess, mis algab erinevatel aegadel sõltuvalt geneetilisest paigast ja mida ei saa peatada. Kehas on mitu protsessi, mis mängivad rolli naha vananemisel. Umbes 20ndate keskpaigast kuni hilja aeglustub rakkude jagunemise kiirus isegi nahas: kui noorematel inimestel jagunevad rakud endiselt umbes iga 27 päeva tagant, siis vanematel inimestel juhtub see umbes iga 50. päeva järel.
Selle tulemusel väheneb naha rakkude uuenemisvõime (epidermis või dermis on naha vananemise kontekstis ülimalt oluline). Dermi peamised komponendid on sidekoe kiud (valmistatud kollageen, mis muudab koe stabiilseks ja tõmbetuks ning elastiini, mis vastutab koe elastsuse eest) ja sidekoerakkude (neid nimetatakse ka fibroblastideks). Vanemad inimesed toodavad nüüd vähem kollageen ja elastiin, muutes naha vähem elastseks.
Lisaks langeb naha niiskusesisaldus märkimisväärselt, mis võib põhjustada tüütuid kortse. Lisaks on nii nahk kui ka rasvkude nahaaluskoes muutuvad õhemaks ja seega “läbipaistvamaks”. See muudab naha all olevad punased veenid paremini nähtavaks.
Nagu arv veri laevad väheneb ka, väheneb naha toitainete ja hapnikuvarustus. Lisaks toodab nahk vananedes järjest vähem rasva ja ei suuda enam nii palju niiskust siduda kui varem. Selle tagajärjel muutub nahk kuivemaks ja järelikult ka tundlikumaks.
Teine punkt, mis on vajalik naha vananemise mõistmiseks, on hormonaalsed muutused, mis toimuvad vanusega. Need on eriti ilmnevad naistel, kes on läbi elamas menopaus. Selle aja jooksul langeb naissuguhormooni östrogeeni tase järsult.
See omakorda viib vaesemani veri vereringe, õhem ja kahvatum nahk ning elastsuse kaotus. Naha vananedes suureneb pigmentrakkude arv nahas juuksed väheneb ka. Selle tulemusena tekib vähem pigmenti ja üha rohkem juukseid muutuvad valgeks.
Teine naha vananemise märk on nn vanuse laigud (lentigines seniles). Need on healoomulised naha muutused mis on põhjustatud pigmendi sadestumisest epidermis ja esinevad peamiselt seal, kus on korrapärane päikese käes viibimine. Seda loomulikku naha vananemist võivad mitmed tegurid massiliselt intensiivistada.
Nende hulka kuuluvad peamiselt UV-kiirgus, st kas päikesevalgus või valgus solaariumides. Kui ultraviolettkiired tungivad läbi naha, põhjustavad nad seal nn vabade radikaalide moodustumist. Need on hapnikuosakesed, millel on väga suur energeetiline potentsiaal ja mis võivad seetõttu nahka kahjustada. Need võivad DNA-d otseselt kahjustada või hävitada kollageen kiud, valgud või rasvamolekulid.
Kuigi nahal on kindel kaitsesüsteem (mis koosneb vitamiinid ja ensüümide), ei ole see kaitse enam piisav, eriti kui see on liiga suur UV-kiirgus pikema aja jooksul. Nüüd eeldatakse, et kuni 80% näonahal märgatavatest vananemisprotsessidest on põhjustatud UV-kiirgus! Sama mehhanismi kaudu suitsetamine suurendab ka naha vananemist, kuna nikotiin see sisaldab ka rohkem vabade radikaalide vabanemist.
Stress võib põhjustada ka naha kiirenenud vananemist, kuna keha vabastab teatud hormoonid stressi ajal. Meie söömisharjumustel on naha vananemisele ka väheoluline mõju. Selleks, et püsida terve ja kindel, vajab nahk piisavat kogust vitamiinid ja mineraalid, mille kogused võivad olla puudulikud, kui dieet on tasakaalustamata või dieediga.
Sagedased dieedid või ebapiisav vedeliku tarbimine võivad oluliselt vähendada ka naha tugevust sidekoe. Alkohol kahjustab ka nahka. Märkimisväärne unepuudus võib mõnikord kaasa aidata naha vananemisele, tõenäoliselt ka hormonaalsete protsesside tõttu kehas.
Tavaliselt märkavad vananevat nahka kõigepealt väikesed kortsud, mis sageli ilmnevad esmalt silmade nurkades, naha ümbruses suu ja / või otsmikul, kuna neid piirkondi liigutatakse tavaliselt kõige sagedamini ja tugevamalt. Aja jooksul muutuvad need kortsud sügavateks kortsudeks ja ilmnevad üha rohkemates kohtades, näiteks nina, põsed ja kael. Lisaks suureneb kalduvus moodustada tumedaid ringe silmade, rippuvate silmalaugude ja silmade all nähtavate kottide all.
Vana nahk on õhem, nii et see tundub sageli väga kerge, peaaegu läbipaistev ja sügavad veenid muutuvad selgelt nähtavaks. Tänu sellele, et nahk muutub õhemaks ja õhemaks, on see ka palju tundlikum kui varem. Seetõttu võivad vigastused tekkida sagedamini.
Kuna nahk kaotab ka oma taastumisvõime, võivad need vigastused kesta kauem kui noore naha korral ja harvad pole ka haavade paranemised. Üha enam karvu muutub valgeks. Kuna mõnel karval on esialgu endiselt oma algne värv, on üldine välimus enamasti ajapikku hall ja seejärel valge. Vana nahk sisaldab sageli ka suurt hulka vanuse laigud. Need on tavaliselt lamedad või ainult kergelt kõrgendatud, helepruunid ja asuvad peamiselt näo, käte ja käsivarte piirkonnas, st seal, kus nahk on UV-kiirgusele rohkem avatud.