Parkinsoni tõbi: test ja diagnoos

2. järgu laboriparameetrid - sõltuvalt uuringu tulemustest haiguslugu, füüsiline läbivaatusjne - diferentsiaaldiagnostika selgitamiseks

  • Beeta-amüloid ja tau-valk (tserebrospinaalvedelikus) [vt allpool, "Lisamärkused"].
  • Parkinsoni tõbi geneetiline test - test, mida saab teha perekondliku Parkinsoni tõve kahtluse korral; praegu on teada rohkem kui 10 geeni, mille muutmine võib viima Parkinsoni tõve vastu; Saksamaal hõlmavad need peamiselt LRRK2 (geen lookus PARK8) ja Parkin (geeni lookus PARK2); vt ka „Põhjused” / biograafilised põhjused Geneetiline nõustamine võib patsiendi soovil pakkuda, kui.
    • Vähemalt kahel 2. astme sugulasel on Parkinsoni tõbi või
    • Isoleeritud ilmumise korral Parkinsoni sündroom, on tõendeid haiguse ilmnemise kohta enne 45-aastaseks saamist. (Ekspertide konsensus) Kui kahtlustatakse monogeenset etioloogiat, võib kaaluda sobivate geenide testimist. (Ekspertide konsensus)
  • Kusihappe - biomarkerina Parkinsoni tõbi [kõrgenenud tase on seotud vähenenud riskiga Parkinsoni tõveks].
  • TPHA sõeluuring - kahtlustatav patogeeni sõeluuring süüfilis (lues).
  • Vask seerumis
  • Väike vereanalüüs
  • Hüübimisparameetrid nagu Quick või INR

Muud märkused

  • Tavalised CSF-i ja pikendatud rutiinsed leiud ei ole idiopaatiliste patsientide puhul tavaliselt tähelepanuväärsed Parkinsoni tõbi (IPS). CSF-i analüüs ei saa praegu IPS-i kinnitada. (Ekspertide konsensus)
  • IPS-ga patsientide kognitiivsete häirete korral võib kaaluda rutiinsete parameetrite, samuti tau-valgu ja β-amüloidi CSF-i analüüsi. Ebatüüpilistel kursustel võib sõltuvalt diferentsiaaldiagnostilistest kaalutlustest läbi viia rutiinse CSF-analüüsi. (Ekspertide konsensus)
  • Alfa-sünukleiini ladestused nahk (biopsia).