Ajataju viitab ajaperioodide ühtsele hindamisele minutites ja tundides. Mõeldes laiemalt, võib aja tajumine kehtida ka nädalapäeva, kellaaja või ülesande kestuse suhtes.
Mis on ajataju?
Ajataju viitab ajaperioodide ühtsele hindamisele minutites ja tundides. Täiskasvanud inimene suudab tunde järgi paar minutit mitmest eristada. Ta saab hinnata, kui palju aega ta ülesande täitmiseks vajab või kui palju ta on sellesse investeerinud. Lisaks saab ta hinnata umbkaudu, kui hiline on praegu tõenäoline kellaaeg, millisel nädalapäeval ta on ja kui kaua peab ta täna veel töötama, ilma et peaks tingimata kella või kalendrit vaatama. Seda hindamisvõimet nimetatakse aja tajumiseks või aja tajumiseks. Imikutel ja väikelastel pole ajataju üldse, kuid vanemad lapsed saavad juba kelladest ja kalendritest aru. Umbes põhikoolieast alates areneb ajataju, ehkki lapse hinnangu ja tegelikkuse vahel võib siiski olla suuri kõrvalekaldeid. Teismelistel on seevastu juba väga hea ajataju, mis on sarnane täiskasvanud inimeste omaga. Ajataju leiab aset ka paljudel imetajatel: näiteks karjaloomad seisavad toitumisajal sageli söötmisjaamas, kasvõi sellepärast, et juht teab, et varsti on toitu saadaval.
Funktsioon ja ülesanne
Inimeste ajataju areneb läbi erinevate mõjutuste. Meetodid õppimine erinevad üksteisest. Esiteks saavad inimesed langeva valguse ja päikese asendi põhjal umbes kindlaks teha, kas on hommik või pärastlõuna, keskpäev, õhtu või öö. Arvatakse, et ka teised imetajad orienteeruvad nende tunnuste järgi. Seevastu inimestel on ka kell, mis neid abistab ja kasutab kalendrit, mis tutvustab õpitud ajataju. Võib kuluda mõni aeg, enne kui ta õpib hindama minuteid ja tunde ning kujundama tunnet nädalapäevast, kuid kuna need teadmised õpitakse juba põhikoolieas, on iga teismeline juba kindel nende omandamises. Ajataju aitab inimestel oma päeva planeerida ja hinnata, kui kaua planeeritud tegevused aega võtavad. Muidugi aitavad teda selles ka tema enda empiirilised väärtused. Muidugi peab enamik inimesi minutit planeerides ikka kella vaatama, kuid täiskasvanul pole näiteks keeruline tööreisi kestust hinnata ja seeläbi õigus olla. Kuid ajataju aitab inimestel kontrollida ka igapäevaelu olulisi aspekte, näiteks toidu tarbimist. Sõltuvalt harjumusest annab ajataju ühel hetkel inimesele teada, et oleks aeg järgmiseks toidukorraks. Nii saavad inimesed tänu oma ajatajule oma igapäevaelu juhtida ja realistlikult planeerida, mida nad teatud ajaperioodide jooksul saavutada saavad ja mida nad peavad delegeerima. Muidugi aitab igavustundest ka ajataju. Ehkki see võib ajataju mõnevõrra moonutada ja igav faas tunduda veelgi pikem, kui see tegelikult on, aitab ajataju ka realistlikult hinnata, kui kaua läheb aega, enne kui saab jälle muude asjade poole pöörduda.
Haigused ja vaevused
Aja tajumine ise on kaasasündinud. Käigus lapse areng, päev-öö rütm on varem või hiljem paika pandud. Isegi lapsed oskavad vahet teha, kas on hommik või õhtu. Ajataju seevastu õpitakse kella või kalendri põhjal ja eeldab, et inimene on vaimselt võimeline õppimine ja sellisest sisust aru saamine. Seetõttu inimesed, kellel õppimine puuded või vaimupuuded ei pruugi olla võimelised omandama sama ajataju kui normaalse õppimisvõimega inimene. Samamoodi võib degeneratiivsete haiguste korral juhtuda, et inimese ettekujutus ajast muutub koos nendega. See on iseloomulik sellistele haigustele nagu Alzheimeri or dementsus, kus ajataju halveneb koos haiguse raskuse ja kulgemisega. Samuti ei lahjene see igal patsiendil samal määral. Mõned suudavad aega veel suhteliselt täpselt hinnata ja ajataju jääb puutumata. Teisi mõjutab aga nende haigus nii tõsiselt, et võib arvata, et neil pole enam üldse ajataju ja üks minut võib tunduvad neile mitu tundi. Sarnane, kuid õnneks ainult ajutine ajataju moonutamine võib tuleneda ka ravimite võtmisest või kuritarvitamisest ravimid. Kui need ained mõjutavad inimese teadvust, on tavaline täheldada, et ajataju on moonutatud. Kõigil, kellel on juba üldanesteetikum olnud, võib see efekt tuttav olla - taastekabinetis on enne kella vaatamist tavaliselt võimatu hinnata, mis kell on ning kui kaua protseduur ja aeg ärkamiseni on kestnud. Kui aga selliste ainete mõju kaob, taastub ka ajataju.
