lapsepõlv areng on otsustav etapp inimese elus. See algab sünnist ja kestab kuni puberteedini. Sel perioodil ei muutu mitte ainult välised, vaid ka sisemised omadused, sealhulgas muu hulgas kasvav neuroloogiline areng ja aju struktuurid.
Lapse arengut saab jagada motoorseks, sensoorseks, keeleliseks, kognitiivseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks arenguks. Igat arengut iseloomustavad iseloomulikud muutused. Näiteks motoorse arengu käigus õpib laps kõigepealt ümber pöörama, seejärel istuma, roomama ja seejärel kõndima.
Kõik lapsed ei tee neid samme korraga ja sarnaste intervallidega. Mõnikord eelneb edenemisele isegi teatud oskuste lühiajaline langus. Lapse arengut saab väljastpoolt positiivselt mõjutada, esitades väljakutse ja toetades last tema võimetes. Lastearsti nn U-uuringute raames on nii individuaalsed arengufaasid kui ka üldine tervis hinnatakse sobivate testide abil. Nii saab teatud arenguhäireid varakult ära tunda ja ravida.
Määratlus
Inimese eluperiood sünnist puberteedini on määratletud kui lapse areng. Välised ja sisemised omadused, samuti käitumine ja mõtlemine võivad oluliselt muutuda. Need toimuvad igal lapsel erineval viisil ja neid kujundavad arvukad keskkonnast ja ümbrusest saadud kogemused.
Põhjus
Arvukad muudatused on põhjustatud struktuurimuutustest ja ülesehitusprotsessidest aju. Luuakse närvilõpmete vahelised ühendused ja lülituspunktid, mis võimaldavad õppimine ja uute oskuste rakendamine. Seda protsessi võivad püsivalt mõjutada muljed ja kogemused, mida laps oma esimestel eluaastatel teeb.
Igas arengufaasis on ajavahemikke, mille jooksul laps on eriti vastuvõtlik esitatavate stiimulite suhtes ja omandab kiiresti teatud oskused. Kui sellised stiimulid puuduvad või puudub võimalus neid tajuda, võivad mõnikord tekkida tõsised arenguhäired. Selles kontekstis on massaaž beebil on positiivne mõju suhetele vastavate vanematega.
- Motoorne areng hõlmab liikumisi ja liikumisjärjestusi, alates esimestest liikumistest söömiseks kuni kooskõlastamine rääkides.
- Sensoorsete organite koolitus, millega laps tajub oma keskkonda ja töötleb muljeid, on kokku võetud sensoorsete tehnoloogiate all. Nende hulka kuuluvad mitte ainult maitse, puudutage ja lõhn, aga ka nägemine ja kuulmine. Keele omandamist mõjutab eriti piisav kuulmisvõime.
- Sotsiaalse arengu käigus õpib laps toimiva ema-lapse suhte põhjal sidemeid looma ja teiste inimestega suhtlema. Tugev vanema ja lapse suhe on tihedalt seotud positiivse emotsionaalse arenguga. Sellest alusest saab kasu ka keele omandamine.
