Anisokoria diagnoos
Diagnoos anisokoria saab teha nn pilgu diagnoosi abil. Seetõttu pole selle avastamiseks vaja instrumentaalseid uuringuid anisokoria. Häire ulatuse kindlakstegemiseks testige õpilane valgus viiakse tavaliselt läbi.
Selles katses valgustatakse kahjustatud inimest kõigepealt ühes silmas, mõlema silma pupillid peaksid kokku tõmbuma. Seejärel tehakse test teisele silmale. Sõltuvalt häire asukohast (juhtivus silmast silmani aju või ajust kuni õpilane lihased), reageerivad õpilased erinevalt.
Häiritu täpse põhjuse kindlakstegemiseks saab läbi viia täiendava diagnostika õpilane funktsioon. Anamneesil on selles protsessis eriti oluline roll, kui see on võimalik anisokoria saab küsida. Vajaduse korral kolju võib olla vajalik.
MRI uuring juhataja on vajalik, kui anisokoria põhjus on aju kahtlustatakse. Ootamatult esinevate pupillihäirete korral eeldatakse esialgu sellist ägedat sündmust nagu a aju vigastus, verejooks või insult. Sel juhul on CT kolju tehakse kõigepealt, kuna see uuring on palju kiirem (paar minutit) kui MRI (20 kuni 30 minutit) ja aeg mängib ajukoe prognoosis olulist rolli ägeda ohu korral.
Kui ei saa kahtlustada ühtegi ägedat probleemi, tuleb uuringu MRT juhataja tavaliselt tehakse. See võib paljastada ka väikseid kahjustusi (kahjustusi), nagu verejooks või ruumi hõivamine. MRI sobib eriti kasvajaotsinguteks, kuna seda tüüpi pildistamine on võimeline eriti hästi näitama ajukude.
Amisokoria kaasnevad sümptomid
Anisokoria kaasnevad sümptomid sõltuvad tugevalt sümptomite põhjustest. Äkilised protsessid nagu verejooks või a insult sageli kaasnevad teiste ajufunktsioonide sama ägedad häired ja sageli ilmnevad võimetus teatud lihasrühmi liigutada (näolihased, käelihased, jalg lihased, neelu lihased = kõnehäired). Need düsfunktsioonid on tavaliselt ühepoolsed, kuna verejooks või aju vähenenud varustatus esineb ka ainult ühel küljel.
Aeglasemate protsesside korral, nagu ajukasvaja või aju vee eemaldamise häiretest tingitud aju rõhu suurenemine, selliseid ägedaid sümptomeid ei esine. Selle asemel ilmnevad sellega kaasnevad sümptomid järk-järgult. Sageli on esimesed sümptomid
- Korduv peavalu.
- Ähmane nägemine,
- Võlts,
- And oksendamine võib käivitada suurenenud rõhk kolju. Migreen on peavalu tüüp, mis tekib äkki ja millega kaasnevad muud sümptomid nagu iiveldus või nägemishäired. The valu asub tavaliselt ühel pool juhataja, kuid võib muutuda migreen rünnata migreenihoo külgede vahel.
Pole ebatavaline, et nn prodromid (märgid) ilmnevad enne selle algust migreen. Need avalduvad kujul meeleolumuutused, väsimus, keskendumisprobleemid jne migreenihoo, kannatanud isikud on sageli tundlikud lõhn, valgus ja müra ning ka nägemishäirete näol esinev nn aura. Lisaks võib häirida üksikuid funktsioone, mis võivad avalduda silmade pisarate, anisokooriate, pearingluse ja oksendamine.