Bioresonantsteraapia: ravi, mõjud ja riskid

Bioresonantsteraapia on teaduslikult teadmata meetod teatud meditsiiniliste seisundite raviks. See kasutab elektromagnetilisi võnkeid ja seda, et iga keha väljastab oma elektrisignaale. Bioresonantsteraapia töötasid 1970. aastatel välja Saksa arst ja saientoloogia liige Frank Morell ja tema väimees Erich Raschke nime MORA Therapy all.

Mis on bioresonantsravi?

Bioresonantsteraapia kasutab elektromagnetilisi võnkeid ja seda, et iga keha väljastab oma elektrisignaale. Kasutatakse seadmeid, mis on ühendatud nahk elektroodide kaudu. Bioresonants ravi või MORA teraapia on alternatiivmeditsiini meetod, mis eeldab, et haiguste korral on keha enda elektrisignaalid häiritud. Seega saab neid häireid mõõta muudetud kehaspetsiifiliste sageduste kujul (elektromagnetilised signaalid) ja need saab kõrvaldada elektriliste signaalide sihipärase toimega. Bioresonantsi järgi ravi, see leevendab haiget keha ja tagab seega sümptomite paranemise või isegi ravi. Üldiselt tekitab madala elektrilise pinge mis tahes närvisüsteem, kuna närvirakkude vahelise teabe edastamisel kasutatakse elektrilisi potentsiaale. Lihastöö käigus tekivad ka nõrgad elektromagnetväljad, mida saab meditsiiniliselt mõõta näiteks EKG-s (elektrokardiogramm, südame löögisageduse registreerimine) või EEG-s (elektroentsefalogramm, aju lained). Bioresonantsi toetajad ravi eeldada kehas nende elektriliste potentsiaalide patoloogilist muutust, mille kohta pole siiski veel teaduslikult tõestatud tõendeid.

Funktsioon, mõju, rakendus ja eesmärgid

Bioresonantsteraapiat kasutatakse näiteks allergiate, unehäired, krooniline valu, reuma või migreen. Kasutatakse seadmeid, mis on elektroodide kaudu ühendatud seadme kahte punkti nahk. Näiteks võib mõlemasse kätte panna ühe elektroodi. Niinimetatud miinuselektrood võtab üles keha häiritud vibratsiooni ja edastab need bioresonantsseadmesse. See toimib omamoodi muundurina ja kiirgab seejärel plusselektroodi kaudu täpselt neid vibratsioone, mida on vaja tervenemisprotsessi jaoks. Neid nimetatakse ka terapeutilisteks võngeteks. Teine bioresonantsteraapia meetod on varustada keha teatud ainete vibratsiooniga, näiteks allergiapõhjustavad ained (nt õietolm, kass juuksed). Arvatakse, et need võnked võimaldavad siis immuunsüsteemi võitlema allergia kõnealune. Arvatakse, et teatud tüüpi bioresonantsseadmed suudavad edastada ka selliste ainete tervendavat vibratsiooni nagu õlid, Bachi õietilgad või muud homöopaatilised ravimid kehale. Sel eesmärgil asetatakse vastavat ainet sisaldavad viaalid resonantsseadmega ühendatud anumasse. Seejärel ühendatakse resonantsseade patsiendi kehaga elektroodide kaudu. Sellise põhimõtte kohaselt peaks olema võimalik ka vääriskivide, metallide või värvikaartide tõhus vibratsioon kehale üle kanda. Üldiselt koostatakse bioresonantsteraapia raames, mida tavaliselt teostab alternatiivne praktiseerija, individuaalne raviplaan, mis põhineb konkreetse vaevuse olemusel. Pärast patsiendi elektroodidega ühendamist kestab seanss vahemikus umbes 15 kuni 45 minutit, sõltuvalt seadmest ja kaebuse laadist. Selliseks bioresonantsteraapiaks vajalike seansside arv varieerub ka sõltuvalt seisund ja ravide mõju.

Riskid ja kõrvaltoimed

Bioresonantsteraapiat ei tunnusta ortodoksiline arstiteadus ja selle alternatiivse meditsiinilise meetodi efektiivsust pole seni tõestatud. Häiritud, haigusi põhjustavaid sagedusi ega väidetavalt seadmete või ainete poolt tekitatud ravivibratsiooni ei saanud teaduslikult tõestada. Vastavalt sellele ei maksa ravi kohustuslikus korras kinni tervis Kindlustusfirmad. Teraapia õnnestumistest teatatakse sageli näiteks allergiate, aga ka selliste raskete haiguste korral nagu reuma. Teadlased eeldavad siin parimal juhul a platseebo mõju. Seega peaksid patsiendid enne võimaliku ravi alustamist teadma, et see ei saa tavapärast meditsiinilist ravi asendada ja see võib olla väga vähene või üldse mitte õnnestunud. Lisaks tuleks bioresonantsteraapia kulude küsimus eelnevalt selgeks teha.