Taastusravispordid seenioridele
Viimase 30 aasta jooksul on eakate spordi tähtsus ja võimalused palju muutunud. Kui varem eeldati, et vanemad inimesed (60 pluss) võtavad asja rahulikult, siis täna valitseb aktiivsete eakate kuvand, kellel on vananemiseks täiesti erinevad nõuded. Nad soovivad osaleda sotsiaalses keskkonnas, reisimises ja kehalises tegevuses, töötada üle pensioniea ning ennekõike iseseisvust ja hoolitsuse sõltumatust.
Seenioridega rühmades esinemine on sageli väga heterogeenne. Osalejad hämmastav sobivus ja aktiivsus on rühmades esindatud, nagu ka eakad, kellel on märkimisväärne arv mitmekesi tervis piirangud. Raskemate haiguste korral kardiovaskulaarsüsteem, tuleks kaaluda osalemist südame spordirühmas, kui ümbruskonnas on sobiv pakkumine.
Kui ühenduses on võimalus moodustada erinevalt sobivaid eakate rühmi, nt allüksus tervis kriteeriumid (selgroolüli haigused, osteoporoos, Prothetik puusas, põlves, õlas) võivad toimuda või kas TN on võimeline endiselt matil või ainult tingimustes, kursuse ja istumisharjutuste korral. Demograafilise arengu tõttu on üha olulisem intensiivistada rühmade loomist osalejatega dementsus. Professionaalsed treenerid peavad riskitegurite ja vastunäidustuste tundmiseks tundma eakate anamneesi väga hästi.
Paljud osalejad kannatavad samaaegselt mitmete meditsiiniliste erialade mitmesuguste haiguste ja piirangute all. Eakate spordialade eesmärgid ei erine oluliselt üldiste eesmärkide saavutamisest taastusravi, ainult fookus on erinev ja eeldatav jõudluse kasv on vanuse ja funktsionaalsete piirangutega kohandatud tasemel. Eakate rehabilitatsioonispordi sisuks on mitmekesised liikumispakkumised, mis on kohandatud vastavalt osalejate füüsilistele, vaimsetele tingimustele ja vajadustele.
Funktsionaalses osas tugevus ja südame-veresoonkond vastupidavus koolitus viiakse läbi ja kooskõlastamine ning pakutakse ühiseid mobiliseerivaid harjutusi. Kukkumiste ärahoidmiseks ja kukkumise tagajärgede leevendamiseks on tundide üks võimalik fookus tasakaal koolitus. Spordimängud ja liikumine mälu - koolitus (mitte ainult dementsus rühmad) ja õpetamine lõõgastus tehnika ümardab tunni.
Eakate rühmade ebaühtlase soorituse tõttu on vaja rohkem töötada sisemise diferentseerimisega. Erinevad tunniprogrammid on olulised, et osalejad oleksid jätkuvalt motiveeritud ning kogeksid ja õpiksid palju erinevaid ettepanekuid. Osalejad peavad õppima, kus on nende individuaalsed jõudluspiirid, millised spordinõuded on neile head ja millised reaktsioonid järgnevad sportlikule stressile.
„Tuntud valusid”, mis ilmnevad sageli alles tunni aja pärast, ei tohi käivitada. Esinemisnõuded ei tohiks olla liiga kõrged, olulised on edukustunne, tunne võimalike piiride saavutamisest ja igapäevaeluga paremini hakkama saamisest. seenioride spordi jätkusuutlikkus. Ohutus, eriti aastal tasakaal koolitus, on alati võimalik.
- Iseseisvuse säilitamine ja liikuvuse parandamine
- Jõu, vastupidavuse ja liikuvuse kasv
- Tasakaalu parandamine, kukkumiste profülaktika, reaktsioon
- Vererõhu langetamine, veresuhkru reguleerimine, kehakaalu reguleerimine
- Valu vähendamine
- Mälutreening
- Sotsiaalne integratsioon
- Vaimne heaolu
- Immuunsüsteemi tugevdamine
Nägemispuude näide: nägemispuude mõiste on kõige erinevamate nägemiskahjustuse tüüpide ja astmete suhtes.
Need võivad ulatuda vähenenud nägemisest ühes või mõlemas silmas kuni täieliku nägemiseni pimedus. Vähenenud nägemise tagajärjel võivad muutuda ka muud meeled. Sageli tunne lõhn, puudutus, kuulmine ja tasakaal nägemispuudega inimeste nägemispuude kompenseerimiseks on parem nägemispuudega inimestega võrreldes palju rohkem väljendunud.
Samuti propriotseptsioon (sügavustundlikkus, sügavustaju) - suureneb keha võime tajuda vaatamata, millises ruumis asendis tema keha asub. Sõltuvalt nägemispuude tekkimise ajast motoorsete oskuste areng seoses kooskõlastamine, ruumiline orientatsioon ja keha skeem on samuti häiritud. Sporditegevust soovitatakse piiranguteta, kohandada vastavalt nägemispuude astmele, isegi kui sellega kaasneb suurem oht.
Mõne spordiala jaoks võivad algusest peale olla piirangud. Spordisaavutustega toimetulek tugevdab võimet tulla toime igapäevaelu nõudmistega ja enesekindlust julgeda nägemispuudest hoolimata rohkem teha. Eesmärgid aastal taastusravi nägemispuudega inimestega: nägemispuudega inimeste spordi peamine eesmärk on kompenseerida piiratud või puuduv nägemismeel.
Sisu osas sõltub vaegnägijate spordis põhitähelepanu nägemispuude astmest, kompenseerimisvõimest ja osalejate iseseisvusest. Spordimängud ja funktsionaalsed harjutused tuleb algusest peale kohandada nägemispuudega ning seejärel pakkuda neid osalejatele diferentseeritult. Osalejate nägemispuude kompenseerimiseks ja orienteerumise hõlbustamiseks eriline abivahendid (nt kellapall) ja materjale kasutatakse.
Võib osutuda vajalikuks appi kutsuda assistente. Kehateadlikkuse edendamiseks on soovitatav töötada kompimisstiimulitega. Grupis osalejate vahel puudutamine sõltub sellest, kui intensiivselt grupis osalejad üksteist tunnevad ja kui palju nad üksteist puudutada saavad.
Läbi puutetava kontakti teistega astuvad osalejad lisaks verbaalsetele väljenditele, žestidele ja näoilmetele (kui neid üldse on võimalik tajuda) ka omavahel suhelda. Sporditegevusele reageerimise ja oma vastupanuvõime hindamiseks peaksid osalejad õppima pulssi tundma ja hindama, hingamine, higistamine, lihaspinge ja lõõgastus. Ruumi suurusest ettekujutuse saamiseks saab ruumi enne soojenduse algust osalejatele selgitada ning seejärel joosta ja palpeerida.
Varustus või kursused seatakse koos osalejatega üles ja muudetakse nii käegakatsutavaks kui ka käegakatsutavaks. Organiseeritud organisatsioonid peavad olema täiesti veendunud, et osalejate käeulatuses pole vigastuste allikaid. Õppimine või ruumilise orientatsiooni ja oma keha parandamine keskkonnaga on igapäevaelus ja tööl orienteerumiseks hädavajalik ning vähendab hirme.
Osalejad sõltuvad verbaalsest ja kombatavast teabest ning didaktilistest korraldustest. Hädavajalikud on vajalike liikumisjärjestuste ja mängureeglite täpsed selgitused õiges ajalises järjestuses. Harjutused või spordimängud tuleks valida ja selgitada nii, et osalejad mõistaksid igapäevast konteksti ning mõistaksid vajalike liikumiste eesmärki ja tähendust. Sõltuvalt puude raskusest ja individuaalsest liikumiskogemusest saavad osalejad harjutusi sooritada erineval määral.
- Liikumisjärjestuste koordineerimise parandamine
- Automatiseerige liikumine ja õppige asendusliigutusi
- Ebatavaliste sportlike võimete ja oskuste õppimine
- Tasakaalu treenimine
- Kehataju, emotsionaalse tasakaalu ja lõdvestumisvõime paranemine
- Ruumis orientatsiooni parandamine
- Integratsioon
