Eesnäärme haigused
Kui olete eelmist teemat tähelepanelikult jälginud, pole tüüpiliste patoloogiliste protsesside (patoloogiate) kirjelduses enam üllatusi eesnääre! Üks asi ette: igal mehel on eesnääre, suhteliselt paljud neist tuleks meditsiinilisest vaatepunktist liigitada „patoloogiliseks“, kuid vaid murdosa neist põhjustab tegelikult kaebusi! See asjaolu sunnib patsienti tegema väga erilise kompromissi ravi ja ravita jätmise vahel.
Üks arvukalt kõige olulisemaid meessoost haigusi on sageli need kaks mõistet rahvakeeles segamini aetud, kuna mõlemal on midagi pistmist eesnääre pabertaskurätik. Peale nende meditsiiniliste elevantide eesnääre vähk ja eesnäärme healoomuline hüperplaasia, on ka teisi haigusi. Siinkohal väärib mainimist peamiselt eesnäärme bakteriaalne põletik (prostatiit) ja ulatuslik üldnimetus “prostataopaatia”.
- Pahaloomuline eesnäärmevähk (eesnäärmevähk),
- Sellele vastandub healoomuline haigus, mida nimetatakse eesnäärme healoomuliseks hüperplaasiaks (BPH).
Eesnääre vähk (eesnäärme kartsinoom) on eesnäärme (eesnäärme) pahaloomuline neoplaasia ja on kõige levinum vähk meestel (25% kõigist vähkidest meestel). See on vanema mehe haigus ja esineb tavaliselt pärast 60. eluaastat. Eesnääre vähk saab klassifitseerida selle välimuse ja vähi asukoha järgi.
Umbes 60% juhtudest Eesnäärmevähi on adenokartsinoom ja 30% -l anaplastiline kartsinoom. Harvadel juhtudel Eesnäärmevähi areneb teistest rakkudest (uroteliaalne kartsinoom, lamerakuline kartsinoom, eesnäärme kartsinoom). Makroskoopiliselt Eesnäärmevähi ilmub jämeda ja halli-valge fookusena eesnäärme näärmekoes.
Enamasti (75%) asuvad need fookused eesnäärme külgmistes osades (nn perifeerne tsoon) või tagumises osas (kesktsoon). Ligikaudu 5-10% juhtudest paikneb vähk eesnäärme nn üleminekutsoonis ja 10-20% juhtudest ei saa päritolukohta selgelt leida ja nimetada. Eesnäärmevähi sümptomid Eesnäärmevähk ei näita varajases staadiumis, st haiguse alguses (asümptomaatiline) sümptomeid.
Kui haigus on kaugele arenenud, võivad urineerimise (urineerimise) või erektsiooni ajal ilmneda mitmesugused sümptomid. Nende hulka kuuluvad sellised sümptomid nagu rohkem sagedane urineerimine (pollakiuria), mille käigus eraldub ainult väga väike kogus uriini. See võib olla ka valulik (düsuuria).
Sageli põis ei saa enam korralikult tühjendada, uriinivool on nõrgenenud ja suureneb nn tilkumine (uriin eraldub ainult tilkadena) või katkestused uriinivoolus. Kui põis ei ole korralikult tühjendatud, tekib kusepõies uriini jääk. Kui eesnäärmevähk on juba kaugele arenenud, veri võib lisada uriini.
Valu alaseljas võib ka tekkida. Need on põhjustatud metastaasid - eesnäärmevähk, mis sageli levib luud. Klassifikatsioon Eesnäärmevähki saab jagada erinevateks etappideks (I, II, III, IV).
Seda tehakse, hinnates vähi suurust ja levikut ning viidates võimalikule lümf sõlmede infektsioonid ja metastaasid. Diagnostika Eesnäärmevähk diagnoositakse üksikasjaliku anamneesi ja uroloogilise uuringu ning edasise diagnostika abil, näiteks ultraheli ja laborikatsed. A biopsiaehk eesnäärmest võetud proov võib histoloogiliselt diagnoosi kinnitada.
Lisaks sellised uuringud nagu röntgen, magnetresonantstomograafia ja luustik stsintigraafia sageli tehakse ka teiste kudede ulatuse ja progressi hindamiseks. Teraapia Eesnäärmevähi raviks on erinevaid võimalusi. Sõltuvalt patsiendi vanusest ning kasvaja astmest ja suurusest on võimalik valida kas otsese aktiivravi või ootamist vaatava lähenemise vahel.
Selle nn valvsa ootamise või aktiivse jälgimise käigus jälgitakse ja kontrollitakse kasvajat tihedamalt, nii et igal ajal saab valida mõne muu ravivormi. Kui patsiendi üldine seisund on hea ja eeldatav eluiga on üle 10 aasta, võib teha radikaalse prostatektoomia. Selles protseduuris eemaldatakse kogu eesnääre kuni vas deferensi ja vesiikulinäärme osadeni. Lümf ka sõlmed eemaldatakse.
Pärast operatsiooni on soovitatav kiirgus. Kui patsiendi üldine seisund pole operatsiooniks piisavalt hea, kiiritusravi saab teha otse ja üksi. Kui eesnäärmevähk on liiga kaugele arenenud (III ja IV staadium), võib läbi viia hormoonide võõrutusravi.
See annab harva ellujäämise eelise, kuid vähendab kasvaja põhjustatud täiendavaid tüsistusi. Kui hormooni võõrutusravi ebaõnnestub, keemiaravi saab ka kasutada. Kuid ka seda kasutatakse ainult palliatiivselt.
Eesnäärmepõletik (prostatiit) on suhteliselt tavaline eesnäärmehaigus. Selle käivitab tavaliselt gramnegatiivne bakteridja eriti sageli on bakter Escherichia coli põhjustatud põletik. Kuid, suguhaigused nagu klamüüdia, Neisseria gonorrhoeae või trihhomonaadid võivad samuti vallandada eesnäärmepõletiku.
Eristatakse ägedat ja kroonilist vormi, mis võib tuleneda paranemata ja püsivast ägedast prostatiidist. Enamasti põhjustab eesnäärme ägeda põletiku tõus bakterid (tõusev infektsioon) ureetra eesnäärmekanalitesse. Väga harva on põletik hematogeenne, st see kandub eesnäärme kaudu veri või naaberorganist leviv nakkus.
Põletiku sümptomid on valu, mis on peamiselt tuhm ja põhjustab survet perineaalses piirkonnas. The valu võib kiirata munandid ja esinevad sagedamini ka roojamise ajal. See võib põhjustada ka urineerimisprobleeme, st urineerimisprobleeme.
See oleks keeruline ja valulik urineerimine (düsuuria), rohkemgi veel sagedane urineerimine ainult väikestes kogustes (pollakiuria) või suurenenud urineerimine öösel (noktuuria). Äge põletik võib põhjustada ka temperatuuri tõusu ja külmavärinad. Väga harva esinevad sümptomid on püospermia (mäda ejakulaadis) või hemospermia (veri ejakulaadis) kui ka eesnäärmepõletik (eesnäärme hägune sekretsioon tuleb välja ureetra urineerimise ajal).
Prostatiiti diagnoositakse a haiguslugu ja kliiniline läbivaatus ning ultraheli eesnäärme sisaldus ja uriiniproov. Diagnoosimisvõimalustena on saadaval ka uroflomeetria või ejakulatsiooni analüüs. Prostatiiti ravitakse antibiootikumid ägedatel juhtudel.
Sel juhul kasutatakse peamiselt ko-trimoksasooli või güraasi inhibiitoreid. Neid manustatakse umbes 2 nädalat, maksimaalsete komplikatsioonide korral 4 nädalat. Kui kusepeetus tekib põletiku ajal, on vajalik suprapubilise kateetri kasutamine, st uriini suunamine kõhu seina kaudu.
Kui eesnäärmepõletik on krooniline, on seda sageli raskem ravida. Sel juhul antibiootikumid, Vaid ka valuvaigistidkasutatakse spasmoanalgeetikume ja alfa-retseptorite blokaatoreid. Kui on olemas mädanik eesnäärmes eesnäärmepõletiku ajal võib selle läbi torgata ultraheli kontroll. Kui krooniline prostatiit ei allu ravile, võib olla vajalik eesnäärme eemaldamine. Ägeda vormi korral on oluline ravida antibiootikumid piisavalt kaua, et vältida kroonilise prostatiidi teket.
Kõik selle sarja artiklid:
