Mõju
Zopiklon on pärssiv toime tsentraalsele närvisüsteem. Ravim saavutab selle nõrgestava efekti nn GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite aktiveerimisega. GABA on kõige olulisem inhibeeriv sõnumitooja (neurotransmitter) keskne närvisüsteem.
Zopiklon võib seonduda nende GABA dokkimiskohtade (retseptoritega) ja vähendada või isegi täielikult pärssida närvirakkude erutatavust kloriidi sissevoolu kaudu. The närvirakk pole siis mõnda aega enam erutatav ja saabuvaid stiimulimpulsse ei saa tsentraalsesse edastada närvisüsteem. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (st veri) on juba üks tund pärast võtmist jõudnud Zopiklon. Poolväärtusaeg, st periood, mille jooksul kontsentratsioon veri poole võrra, on 5 tundi.
Kõrvaltoime
Nagu kõigi tõhusate ravimite puhul, võivad Zopicloni võtmisel tekkida kõrvaltoimed. Kõige sagedamini teatavad patsiendid nende meeleolu muutusest maitse (metalliline, mõru) ja kuiv suu. Lisaks luupainajad, peavalu, nägemishäired, nõrkustunne, pearinglus, vähenenud jõudlus ja päevane väsimus on ka Zopicloni võtmise võimalikud kõrvaltoimed.
Lisaks mälu või pärast ravimi võtmist võivad tekkida mälulüngad (anterograadne) amneesia). Lisaks on petlik arusaam (hallutsinatsioonid) on juba kirjeldatud. Ei tohi alahinnata ka füüsilist ja psühholoogilist sõltuvuspotentsiaali, mis eksisteerib eriti Zopicloni regulaarsel ja pikaajalisel kasutamisel. Pealegi võivad Zopicloni regulaarsel kasutamisel mitme nädala jooksul tekkida ärajätunähud sõltuvust tekitava toime tõttu pärast ravi katkestamist. Seetõttu on väga oluline ravimit võtta ainult raskete unehäirete korral ja lühikese aja jooksul, samuti kaaluda tarbimist täpselt teadaolevate sõltuvushaiguste korral ja ravida unehäired esmalt vähemtugevate ravimite abil, millel on vajadusel madalam sõltuvus.
Koostoime
Kui muud unerohtu või rahustid valu ja anesteesiaravimeid võetakse samaaegselt, võib zopikloni summutav toime suureneda. Lisaks võivad vaimuhaiguste, lihaste ravimid lõõgastus (lihasrelaksandid), krampide (epilepsiavastased ravimid) ja teatavate allergiavastaste ravimite (antihistamiinikumid) viivad kesknärvisüsteemi suurema nõrgenemiseni. Lisaks ravimid, mis pärsivad zopiklooni lagundava ensüümi (tsütokroom P450) funktsiooni, nagu seentevastased ravimid (nt ketokonasool, itrakonasool) või teatud antibiootikumid (nt erütromütsiin, klaritromütsiin), võib suurendada zopiklooni toimet. Teiselt poolt ravimid, mis aktiveerivad zopiklooni lagundavat ensüümi (tsütokroom P450) (nt Naistepuna, fenobarbitaal, karbamasepiin või rifampitsiin) nõrgendavad zopiklooni toimet.
