Fistul hambal | Igemepõletik mädaga

Fistul hambal

Lokaliseeritud igemepõletik hambal või juuretipu all võib moodustada a fistul trakti. The fistul trakt tähistab seost põletiku fookuse ja suuõõne, mille kaudu vabaneb sellest tulenev rõhk ja mäda võib ära voolata. A fistul trakti ei pea tingimata lõppema suuõõne; see võib ilmneda ka näonaha välisküljel ja ilmuda nagu vistrik.

. fistultrakt otsib alati vähima vastupanu teed. Seda tehes mäda on pidevalt välja lastud, nii et ebameeldiv lõhn ja maitse areneb suuõõne ja kude ümber fistultrakt on tundlik. The igemed on sel hetkel punetavad ja veidi paksenenud, isegi ainuüksi puudutus võib olla ebameeldiv. Terapeutiliselt, a juurekanali ravi on algatatud kahjustatud hambale. Kui juuretäidis on juba sisestatud, püütakse hamba päästa juureotsa resektsiooniga ja hamba eemaldamisega fistultrakt.

Tarkusehamba põhjustatud igemepõletik

Tarkusehambad on inimese evolutsiooni jäänused ja muutunud toiduolude tõttu pole neid tänapäeval enam vaja. Nad jäävad sageli lõualuusse, kuid võivad ka läbi murda, mis põhjustab sageli ruumi puudumise tõttu komplikatsioone hammastik. Selle ala puhastamine on samuti väga keeruline, lahkumine bakterid koe põletiku taga.

Kui ruumi pole piisavalt, siis tarkusehammas surub naaberhambale või murrab ainult poole sellest läbi. Kõik need hamba võimalikud asendid võivad põhjustada põletikku, mida saab parandada näiteks hamba eemaldamisega. Gingiviit kõige sagedamini hakkab levima siis, kui hammas on alles poolel teel murdunud ja bakterid igemete taskute moodustamine on lihtne.

Seda nimetatakse ka igemekatteks ja see moodustab lünga bakterid toidujäänused, mida kannatanud inimesel on raske puhastada. Kuna see tekitab kiiresti põletiku fookuse, mis põhjustab väga ebameeldivat valu sümptomeid ja suurendab riski mädanik moodustamisel eemaldatakse need tarkusehambad profülaktiliselt. Tarkusehamba limaskestade põletik võib hõlmata järgmist mäda teket ja põhjustada a lõualuu klamber, mis tähendab, et suu avamine on piiratud. Lisaks on neil oht hambakaares olemasolevad hambad välja tõrjuda ja põhjustada seeläbi hammaste valesid suundi. Seetõttu peaks alates 16. eluaastast kuni umbes 25 aasta vanuseni tarkusehammaste asend selgitama hambaarst, suukirurg või suu- ja näo-lõualuukirurg ning vajadusel eemaldama need, kui ruumi pole piisavalt.