Määratlus
vähk häälepaelte pahaloomuline kasvajahaigus ja kõige levinum vähi alatüüp kurgus (umbes 2/3). Sünonüümid on ka glottis-kartsinoom vokaalkartsinoom või häälepael kartsinoom. Kõrivähk on üks levinumaid kõrva pahaloomulisi kasvajaid, nina ja kurgus. Haigus esineb enamasti 50–70-aastastel meestel. Tubakatarbimise suurenemine mõjutab aga ka naisi üha enam.
Millised on häälepaelavähi sümptomid?
Peamine sümptom häälepael vähk on tavaliselt hirmsus mis kestab nädalaid või kuid. Sellega võib kaasneda sissekrabistamine kurgus, mis tähendab, et kannatanud peavad sageli kurgu puhastama. Kui kasvaja suureneb, võib tekkida püsiv võõrkeha tunne või neelamisraskused.
Krooniline köha võib ka tekkida. Kui haigus on väga kaugele arenenud, hingamine võib tekkida ka hingamisraskuste raskusi. Sageli tekib patsientidel isegi õhupuudus (düspnoe).
Lisaks turse lümf sõlmed kael kasvaja moodustumisel on ka piirkond võimalik metastaasid (tütre haavandid). Kuna selle kõri vormi sümptomid vähk ilmuvad tavaliselt varakult, haiguse saab sageli varakult avastada.
- Kähedus - kogu teave sellel teemal
- Millised sümptomid viitavad kurguvähile?
Hääle paelavähi põhjused
Kõigi kõri kasvajate peamine põhjus on tubaka tarbimine, mis suurendab riski meestel 20 korda ja naistel 5-10 korda. Kõrivähk on mittesuitsetajate hulgas väga haruldane. Alkoholi kuritarvitamist peetakse veel üheks põhjuseks.
Lisaks näib, et suurenenud alkoholi tarbimine, eriti koos teiste riskiteguritega (nt suitsetamine), suurendab PSA pahaloomulise kasvaja tekkimise tõenäosust kõri. Muud põhjused võivad olla viirused nagu näiteks HPV (inimese papilloomiviirused). HPV-nakkus viib algul healoomulise kasvajahaiguseni, mida nimetatakse kõri papillomatoos, millest võib areneda pahaloomuline kasvaja.
Asbestiga kokkupuude võib põhjustada ka vähki kurgus. Lõpuks on töötlemine puidu- ja metallitolmude ning kroomi ja niklit sisaldavate värvide ja lakkidega ka riskifaktor häälepael vähk. Teine riskitegur on tagasijooksutemperatuur haigus, mille korral happeline maomahl läbib kõht söögitorusse, kus see võib põhjustada muutusi koes.
Lisaks krooniline põletik kõri (larüngiit) võib selles piirkonnas põhjustada ka pahaloomulise kasvaja. Nõrgenenud immuunsüsteemi, näiteks pärast HIV-nakkust või muud sarnast, võib samuti põhjustada selle kasvaja tekkimise suurenenud riski. Kasvaja areneb sageli aastate jooksul.
Esiteks tekivad nn düsplaasiad, muutused koes, mis põhjustavad klassikalise struktuuri ja funktsiooni kaotuse, või hüperplaasiad (liiga palju rakke). Seda nimetatakse prekanceroosiks, omamoodi vähieelseks staadiumiks. Aja jooksul võib see areneda pahaloomuliseks kasvajaks. Kõige sagedasem häälepaelavähi eelkäija on nn vokaalvolt leukoplaakia, valkjas mittepühitav koemuutus. Ainult mikroskoopiliselt saab kindlaks teha, kas tegemist on healoomulise eelkäijaga või pahaloomulise kasvajaga.
