Immuunsüsteemi ülesanded
. immuunsüsteemi on keha kaitsesüsteem. Selle ülesanne on tõrjuda patogeene, mis sisuliselt hõlmavad ka bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Aastal immuunsüsteemi saab eristada kahte suurt ala, mis enamikul juhtudel koos töötavad.
Esimene piirkond kirjeldab kaasasündinud, mittespetsiifilist immuunsüsteemi. See on inimestele kättesaadav alates sünnist ja on esimene takistus võitluses võõrkehade vastu. Nagu nimigi ütleb, ei ole see immuunkaitse spetsialiseerunud, st see koosneb universaalsetest kaitsemehhanismidest, mis hoiavad sissetungivaid võõrkehi kontrolli all, kuni konkreetne immuunsüsteem hakkab tööle.
Ühelt poolt on füüsilised tõkked nagu nahk, limaskestad, juuksed, mis muudavad võõrkehade sisenemise organismi raskeks, kuuluvad sellesse piirkonda. Teiselt poolt on olemas ka spetsiaalsed kaitserakud, näiteks fagotsüüdid (puhastavad rakud), mis söövad kõike, mis on nende läheduses keha jaoks võõras, või looduslikud tapjarakud, millel on ebaselge immuunsus. See on seeria valgud mis aktiveerituna hoiavad sissetungijate küljes kinni ja märgistavad neid ning võivad põhjustada nende lahustumise.
Spetsiifiline, omandatud immuunsüsteem peab seevastu kõigepealt välja kujunema elu jooksul. See koosneb peamiselt B ja T-lümfotsüüdid (valge veri rakud) antikehade nad toodavad ja puhastavad rakke. T-lümfotsüüdid võivad areneda T-tapjarakkudeks ja võivad rünnata otse võõrkehasid.
Kui sissetungija sööb koristajarakk, võib viimane oma signatuuri (antigeeni) edasi anda B-lümfotsüütidele. Seejärel areneb see nn plasmarakuks ja hakkab tootma antikehi valgud mis on antigeeni vaste. Lisateave superantigeenid.
Need antikehade suudab nüüd ära tunda sama antigeeni kandvaid sissetungijaid, kinnitada end selle külge ja halvata seda ning tähistada seda püüdurrakkude saagiks. Kuna see protsess võtab mitu päeva, lükkub konkreetse immuunsüsteemi toime edasi. Seetõttu arenevad mõned B-rakud nn mälu rakud, mis jäävad ellu kogu elu ja jätkavad spetsiifiliste rakkude tootmist antikehade.
Kui keha satub sama sissetungijaga uuesti kokku muul ajal, võib spetsiifiline immuunsüsteem reageerida palju kiiremini, kuna sellel on endiselt sobivad antikehad mälu“. Kaasasündinud immuunkaitse / immuunsüsteem on olemas igal imikul (kes ei põe immuunhaigust) ja tagab mittespetsiifilise immuunsuse, st ründab kõike võõrast. Sünnipärase immuunsüsteemi oluline komponent on nn komplemendisüsteem.
See immuunsüsteem koosneb u. 20 erinevat seerumit valgud (osa veri), mis ennekõike võib sõna otseses mõttes ümbritseda bakterid (nn opsoniseerimine) ja aktiveerivad makrofaagid, mis seejärel bakterid elimineerivad. Lisaks saab aktiveerida täiendavaid keharakke (nimelt nn monotsüüdid, nuumrakud, granulotsüüdid kui ka looduslikud tapjarakud), mis viivad sissetungijate kõrvaldamiseni.
Ülalkirjeldatud immuunsüsteemi tõkked, näiteks nahk või limaskest koos selle eriliste rakkudega, epiteelid, on samuti osa kaasasündinud kaitsest. Kaasasündinud immuunkaitse / immuunsüsteemi rakud on nagu esimene löögijõud võitluses sissetungivate patogeenide vastu. Nn peamise ühilduvuskompleksi (MHC) abil, mis esineb igas keharakus, saab kaitserakk eristada sõpra ja vaenlast.
Enamik nakkusi tunnevad ära ja kõrvaldavad kaasasündinud immuunsüsteemi rakud. Kaasasündinud immuunsüsteemi rakkude hulka kuuluvad makrofaagid (puhastavad rakud), looduslikud tapjarakud, nuumrakud, monotsüüdid ja epiteelirakud. Need rakud pole aga olulised mitte ainult kaasasündinud immuunsussüsteemi jaoks, vaid võivad ka söödud patogeenide osi raku ümbrises teistele rakkudele esitada (rakumembraan), nii et need rakud moodustavad patogeenide vastased antikehad. See muudab haigustekitajate kaitse veelgi erilisemaks või konkreetsemaks.
Kõik selle sarja artiklid:
