Sissejuhatus
Kaks väga sarnast haigust on kokku võetud kui Morbus Köhler. Köhleri tõbi I on suremas scaphoid jalamil. Scaphoid on tarsaal luu.
Seevastu Köhleri II haigus on haiguse suremine metatarsaalne luu, tavaliselt teise, kolmanda või neljanda kiiri oma. Mõlemas Köhleri tõve vormis toimub see suremine spontaanselt, st ilma välise mõju ja nakkusteta. Köhleri tõbi I on haigus, mis mõjutab peamiselt kaheksa kuni kaheteistkümneaastaseid lapsi, kusjuures poisse mõjutab see palju sagedamini kui tüdrukuid.
Umbes kümneaastaseid lapsi mõjutab ka Köhleri II tõbi, kuid tõenäolisem on see tüdrukutel. Kuna Köhler II tõbi põhjustab tavaliselt sümptomeid alles haiguse hilises staadiumis, tunnustatakse seda haigust sageli alles täiskasvanueas. Köhleri tõve täpne päritolu pole siiani teada, kuid arutatakse mitmeid selle arengu mudeleid.
Ühest küljest on tähelepanuväärne, et Köhleri tõbi esineb puberteedi alguse vanuses, st kasvuhoog. Seetõttu võib eeldada, et tavaliselt esinev suureneb luustumine luustiku kasvuga sammu pidada ei saa ja seega tekib luu ebastabiilsus. Teine teooria viitab sarnastele haigustele, mida tavaliselt seostatakse vähenenud haigusega veri kondini voolama.
Seda teooriat toetab asjaolu, et see mehhanism on tõestatud ka teiste haiguste korral. Selle teooria vastu räägib aga see, et vähendatud veri vereringe sarnaste haiguste korral toimub alles täiskasvanuks saades ja sellega kaasneb siis tavaliselt vibratsiooniga luule märkimisväärne stress. Laste jaoks oleks see mehhanism üsna ebatavaline. Teine teooria kahtlustab ka luu ülekoormamist, millel on kindlasti oma roll. Kuid miks mõned lapsed haigestuvad ja teised mitte, ei saa piisavalt selgitada.
