Kas liposarkoom võib metastaseeruda?
A liposarkoom võib metastaase. See hõlmab kasvajarakkude väikeste pesade eraldumist, mis võivad siseneda vereringesse ja seega kanduda kogu kehas ning võivad moodustada metastaasid. Liposarkoomid metastaasid eriti sageli kopsudesse, kuid luud, maks, kõhukelme, diafragma ja perikard võib ka mõjutada. Väike metastaasid sageli ei saa CT ega MRI abil tuvastada.
Diagnoos
Kui täheldatakse koe proliferatsiooni, tuleb pildistamisprotseduurid nagu kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI), angiograafia or stsintigraafia kasutatakse esmalt olukorra hindamiseks. Nende eesmärk on näidata, kui suur kasvaja juba on ja kuidas see on seotud ümbritsevate struktuuridega (laevad, närve, elundid), nii et on võimalik hinnata eemaldamise võimalusi. Lisaks kontrollivad nad, kas metastaasid on teistes piirkondades juba tekkinud.
Kui diagnoosi kinnitatakse, a biopsia koos järgneva histopatoloogilise uuringuga on tavaliselt vajalik. Sõltuvalt koe leviku ulatusest eemaldatakse ainult osa sõlmest või isegi kogu sõlm. Pärast eemaldamist lõigatakse sõlm peenikesteks kihtideks, mida kogenud patoloog uurib seejärel mikroskoobi all. Lisaks histoloogilisele uuringule tehakse immunohistokeemiline uuring, mis aitab eristada väidetavat liposarkoom teistest sarkoomidest.
Rakendatakse erinevaid värvimisvõtteid. Hästi diferentseeritud liposarkoomid ekspresseerivad vimentiini ja S-100. Kui ekspresseeritakse ainult vimentiini, on see märk halvasti diferentseerunud kasvajast.
Arst võib kasutada ultraheli kõhuõõnes, et hinnata, kas a liposarkoom on seal tekkinud ja kas on tekkinud metastaasid. Metastaasid mõjutavad tavaliselt kopse, kuid võivad esineda ka maks, diafragma, kõhukelme or perikard. Liposarkoome saab hõlpsasti visualiseerida ja diagnoosida ultraheli, kuid täpsemat teavet pahaloomulise kasvaja kohta saab anda ainult patoloogi histoloogilise uuringu abil.
Enne koeproovi võtmist oleks MRT juba tehtud (biopsia) kasvaja histoloogiliseks uurimiseks. Magnetresonantstomograafia (MRI) on kõrge eraldusvõimega pildistamisprotseduur, mida kasutatakse kasvaja leviku täpseks hindamiseks. Samuti saab kindlaks teha, kas veri laevad on juba mõjutatud.
Lõpliku diagnoosi saab panna aga ainult uurides a biopsia. Kui kasvaja asukoht seda võimaldab, on kõige parem lasta see kirurgiliselt täielikult eemaldada. See on ka parim ennetus kasvaja kordumise vastu.
Tuleb arvestada piisava ohutusvaruga, et kasvajarakud ei leviks operatsiooni ajal teistesse kudedesse ja saaksid seal edasi kasvada. Kui eemaldamine pole võimalik, kuna kasvaja on juba imbunud teistesse piirkondadesse (st on nendesse kasvanud) või liposarkoomi dediferentseerimine on liiga kaugele arenenud, võib läbi viia ka kiiritusravi. Ehkki liposarkoomi peetakse kõige kiiritustundlikumaks sarkoomiks, pole teaduslikud uuringud seni kiiritusraviga ellujäämisaja pikenemist näidanud. Kui metastaasid on juba tekkinud, keemiaravi suure tõenäosusega järgneb, kuigi seda veel uuritakse.
Kõik selle sarja artiklid:
